Pärlid: viies õppekäik

… toimus 7. aprillil. Käisime kinos Solaris Apollo vaatamas A. H. Tammsaare suurteose põhjal valminud mängufilmi “Tõde ja õigus”. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Osades saime näha selliseid näitlejaid nagu Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Simeoni Sundja, Ester Kuntu jt. Nägime, kuidas Vargamäe uus ja järeleandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada. Film ei jätnud kedagi külmaks, kõigil tekkis tahtmine oma arvamus välja öelda. Järgmisel kohtumisel, 11.04 on selleks ka võimalus olemas. Korraldame diskussiooniratta ja lisaks sellele tuleb meile veel külla A. H. Tammsaare maja kuraator-pedagoog Annika Aus.

Lootus. Kaheksas kohtumine.

Kaheksandal kohtumisel on uuesti kõne all ajakirjandus. Vaatame läbi viimaste päevade ajalehed ning valime klubikaaslastele tutvustamiseks välja kõige toredama ja kõige ebameeldivama loo enda valitud ajalehenumbrist. Lugude temaatika kõigu seinast seina. Tähtsad on nii tervishoiu, hariduse kui kultuuriga seotud lood.

Tutvume ka erinevate veebiportaalidega ning vaatame, mis uudised või arvamuslood neis hetkel domineerivad. Mängime vahelduseks mõned seltskonnamängud ja kohtumise lõpetame kirgliku rühmaväitlusega teemal, mille töörühmade valitud lugude hulgast kõige olulisemaks hääletasime- kas Narva peaks uuesti moodustama töörühma, et kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks?

Väitluse ametliku osa lõppedes tunnistavad kõik osapooled, et olenemata seisukohast, mida väitluses kaitsta tuli, on kõik kahe käega kandideerimise poolt ning leiavad, et kasu sellest ettevõtmisest laieneks Narvalt tervele maakonnale. Virulastel tuleb ka endal pingutada, et positiivsel pildil püsida. Kasu sellest oleks aga pikaajaline.

Lootus. Seitsmes kohtumine.

Klubiga liitub uus eestvedaja- Samuel. Et seitsmenda kohtumise teemaks on huumor ning Samuel elu jooksul meelelahutusmaailmas palju kaasa löönud, tuleb kohtumisele igati kasuks. Jutustame erinevaid anekdoote ning arutleme, mis teeb anekdoodi naljakaks. Arutleme, mis tüüpi naljasoon eri rahvaid iseloomustab. Kas see, et igal rahval on olemas suur hulk anekdoote ja pilalugusid oma naabrite kohta, näitab rahvastevahelist vaenu? Jõuame järeldusele, et pigem siiski mitte.

Aruteleme ka, mille üle üldse kõlbab naerda, mille üle mitte. Vahel on aga üllatav, et eneseiroonia läheb käiku ka teemadel, mille üle võõrastel naljategemine oleks kohatu.

Kõneleme ka eestlastele omasest sarkastilisest või mustavõitu huumorist, mis mujalt kultuurikontekstist pärit inimestele sageli arusaamatuks jääbki. Eestlased on sellega ise täiesti leppinud ning seda suurema üllatusena on tulnud näiteks Andrus Kivirähki tõlgete ootamatu populaarsus Prantsusmaal.

Kohtumise lõpul vaatasime mõned klipid eestlaste kultussaatest “Tujurikkuja”.

Pärlid: kuueteistkümnes kohtumine

… toimus 4. aprillil ja läbivaks teemaks oli toitumine, toitained, toit, toidutegemine ja toiduretseptid. Meil oli ka külaline, nimelt Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi. Külalise huvitavast ja aktuaalset teemat puudutavast ettekandest saime teada, miks peab sööma, mis mõjutab toitumist ja toiduvalikut, millist mõju omavad eeskujud, reklaam ja trendid, millised on erinevate maade toidu- ja toitumissoovitused. Saime teada, et eesti kasutab normaalse toitumise illustreeriva kujundina püramiidi. Tasakaalustatud toidusoovituse põhimõtted on lihtsad: mitmekesisus, liikumine, puhkamine. Mängisime ka arvamismängu, kus tuli ära arvata, kui palju kaloreid annavad erinevad magusaportsjonid. Huvitav oli teada saada, mida kujutab endast http://www.nutridata.ee toidupäevik. Pärlitel oli külalisele ka hulga küsimusi. Pärast kohvipausi, tervislikku, muide, tutvustasid Pärlid oma lemmiktoite ja nende valmistamist. Oh, mis gurmee nimekiri: kasukas, plov, van Gogh’i päevalille salat, rucola-juurvilja salat, kalatort, perekonna retsepti järgi valmistatud Ukraina borš, mustika-puuviljakook ilma jahuta … Pidime jälle kord nentima, et Pärlid on tõelised pärlid! 🙂 Kohtumiseni pühapäeval kinos Solaris Apollo!

Keelesõbrad. Seitsmes kohtumine.

Seitsmenda kohtumise teemaks oli identiteet. Kes me oleme? Mis meie identiteedi määrab? Arutleda aitas klubi külaline Anneli, kelle endagi juured ulatuvad mitmesse suunda. Vestlusteemad viisid meid mõnikord üsna kaugele nii ajas kui ruumis. Kus on meie juured ja mis kohtadega need meid seovad? Kas kodu on majake metsa ääres või saab ka kivist linn olla päris oma kodu? Vist ikka saab, kui inimesed ta selliseks teevad.

Edasi jagunesime rühmadeks ja arutlesime rahvuslike stereotüüpide üle. Võtsime põhjalikumalt ette eestlased, venelased ja põhjanaabrid soomlased. Kes on teiste arvates aeglane või temperamentne, pidutseja, napsilembene, külalislahke, patriootlik või töökas? Saime aru, et vahel võib väike grupp ebameeldivalt käituvaid inimesi luua terve rahva kohta stereotüübi, mida ülejäänud kuidagi ära ei ole teeninud.

Lõpuks mängisime Aliast ja arvasime ära hea hulga rahvusi, kes elasid Euroopas, Aasias või Austraalias, soojas või külas kliimas, võõrustasid turiste, kes saabusid Eestist bussi, rongi või lennukiga… Huvitava kokkusattumusena selgus, et kerge oli ära arvata udmurt, sest kaardi tõmmanud klubiliikmel oli juhtumisi udmurdist ülikoolikaaslane, raske aga välja peilida, kes on katalaan. Taanlased-rootslased, prantslased ja hispaanlased jäid kusagile nende kahe vahele.

Keelesõbrad. Kuues kohtumine.

Kuues kohtumine oli pühendatud Eesti huumoriklassikale, aga justkui iseenesest kulus esimene pool kokkusaamisest “Tõe ja õiguse” vaimus. Eks olid Andres ja Pearu oma tegemistega kõigile nõndamoodi naha vahele pugenud, et asi põhjalikult läbi arutada tuli. Igaühele oli filmis silma jäänud just oma probleem- Andres ja Piibel, suhted naiste ja lastega, töö ja armastuse lahenematu dilemma… Hea, et film kõiki omamoodi kõnetas!

Edasi liikusime kergemaid radu pidi. Mille või kelle üle eestlane naerab? Kuidas üldse aru saada, kas tegu on ikka naljaga? Ega see sarkastiliste ja musta huumorit armastavate eestlaste puhul nii kerge ettevõtmine olegi. Aga proovima peab!

Päeva lõpetasime siiski lahedama ja rahvalikuma huumoriklassika võtmes. Juhan Smuuli jutustusel põhinev Sulev Nõmmiku film “Siin me oleme” ei jäta eestlasi külmaks ka viiendal või viiekümnendal vaatamiskorral, kuigi kriitikud omal ajal Sulev Nõmmikut filmi eest armutult materdasid. No mis siin ometi naljakat on- “Inimeses peab kõik kaunis olema!” Aga publikust kostab naeruturtsatusi…

Õnnelaupäev. Viies kohtumine.

Viienda kohtumise teemaks oli Eesti kirjandus. Ja alustuseks ei miski muu kui vana hea Tammsaare “Tõde ja õigus”. Täpselt nädala eest vaadatud film oli kõigil värskelt meeles ja juttu jätkus kauemaks. Rääkisime headusest ja kurjusest, tööst ja armastusest, süüst ja süütundest… Tõe ja õiguse juurest jõudsime märkamatult paralleelideni Tammsaare viimase, kõige mõistatuslikuma romaaniga “Põrgupõhja uus Vanapagan”. Kes oli neis lugudes õigupoolest hea, kes kuri? Ahvatles Ants Vanapaganat või Vanapagan Antsu? Kiusas Pearu Andrest või Andres Pearut?

Eks ole need küsimused pead murdma pannud mitut põlvkonda eestlasi ja nüüd siis ka Õnnelaupäeva klubirahvast.

Kohtumise teine pool oli poeetilisem. Tutvusime eesti luuleilmaga ja tõime publiku ette kaunid ning mõtlemapanevad luulekavad armastus- ja looduslüürikast ning mõtteluulest. Lugesime Hando Runnelit ja Ellen Niitu, saime kuulda, mida on Saaremaa poetess Debora Vaarandi kirjutanud sirelitesse mattunud Sinimägedest ja Utriast…. Pea need sireliõied Jõhviski lõhnama ei löö- hetkel on küll lumikellukeste kord teha tormi meie südames.