Õnnelaupäev. Kolmeteistkümnes kohtumine.

Kolmeteistkümnenda kohtumise teemaks oli käsitöö. Et klubiliikmetel oli värskelt silme ees muuseumiööl nähtud esitlus Jõhvi kihelkonna rahvariietest, oli just paras selle teemaga jätkata. Uurisime pilte erinevate kihelkondade rahvariietest ning jutustasime, millised need välja näevad. Nüüd oskame kirjeldada, millised on käised ja pikk-kuued, pastlad, pätid ja lilltikandiga sukad…

Saime ka jutustada, millised on meie enda käsitööoskused, mida oleme seni teinud ja mida teha kavatseme. Et mitte pelgalt jutuga piirduda, oli enamik osalejaid kaasa võtnud ka oma kodused käsitööd ning neid uudistades ja töövõtteid jagades möödus aeg kiiresti.

Pärlid: kahekümne neljas kohtumine

… toimus 30. mail. See oli meie klubi viimane kohtumine. Kõigepealt täitsime tagasisidelehti, seejärel panime veerema diskussiooniratta. Meenutasime oma Tartu reisi ja iga Pärlike sai oma meeldivast muljekillust rääkida. Tutvusime põhjalikumalt Skytte monumendi saamislooga ja piduliku avamisega, kus osales ka Rootsi kuninganna Sylvia; saime teada, et pitsat ja pitser on erineva tähendusega sõnad. Edasi oli aeg kuulata positiivseid uudiseid. Uudised olid seekord mitte üksnes positiivsed, vaid ka kasulikud, sest saime infot, et 30. juunil on Alexela kontserdimajas tasuta Brahmsi muusika kontsert ja 13. juunil tore kontsert Kadrioru lossis. Samuti rääkisime Laste Maailma kõrval asuva galerii toredatest töödest, Liisu salmikestest ja salmikutesse kirjutatud salmidest, kakskeelsetest luuletustest, BERTAst ehk Eesti rahvakalendri andmebaasist. Kohvilaud oli meil vastavalt päeva tähtsusele pidulik: Anita ja Tiit õnnitlesid meid maitsva kringliga, Pärlikesed olid kaasa toonud nii soolaseid kui magusaid hõrgutisi. Pärast kohvipausi oli aeg kätte jagada tunnistused ja üle vaadata meie blogid, mille abil saime meelde tuletatud kõik kohtumised ja õppekäigud. Kõik head asjad lõpevad kord, läbi on ka meie klubi tegevusperiood. AGA iga lõpp ci ole muud kui algus uus! Edu ja kordaminekuid teile, kulla Pärlid! Aitäh kõigile, kes meie kohtumiste kordaminekule kaasa aitasid! 🙂 🙂 🙂

R.O.T.T. Rattas: kuues õppekäik

 

  1. mai

Kui palju üllatavat võib olla vaikselt Jõhvi südalinnas seisvas tagasihoidlikus kirikus! Loomulikult on keskkajast pärit kirikuga seotud hulgaliselt legende, kuid palju käega (õigemini küll varbaga) katsutavam oli kirikutorni kellade juurde viib kitsas kivitrepp või paksud kirikuseinad, mille vahel nii imeliselt kõlas Ahtme kunstide kooli kontsert. Ja muuseum! Kiriku tagaotsa ukse taha varjav saladus, mis ennast lahkelt avastama kutsus.

R.O.T.T. Rattas: viies õppekäik

 

  1. mai

Meie viies õppekäik viis meid Narva. Käisime kaemas Tsaari-Venemaa suurimat tekstiiliettevõtet, õigemini seda, mis Kreenholmi manufaktuuri kunagisest hiilgusest alles on. Nukker oli vaadata võimsaid hooneid, mis praegu tühjana seisavad. Nukker ja kummastav oli ka Eesti võimsaim, Kreenholmi juga, mis enamiku ajast kuivana seisab, paljastades häbelikult oma paeseid astanguid.

Narva kunstigaleriis Kreenholmi kangaste näitusel tabas vanemaid meist aga täielik nostalgialaks, sest seal väljas olnud sitsiriideid ja froteerätikuid nähes toiumus ajas välkkiire rännak 40 aastat tagasi.

Päeva viimane rännak viis meid Victoria bastonisse, kus tutvusime Narva kaitserajatistega ning tegime maa all kasemattides läbi ajarännaku läbi 20., 19. ja 18. sajandi 17. sajandisse välja. Aitäh toredale giidile, kelle teadmised ajaloolistest pisiasjadest lisasid rännakule vürtsi.

R.O.T.T. Rattas: kahekümne kolmas kohtumine

  1. mai Ajakirjandus

Eesti ajakirjanduses oli suur tähtpäev – Juhan Peegeli 100. sünniaastapäev. Kui Johann Voldemar Jannsen pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, siis selle ajakirjanduse näo pärast suurt sõda on kujundanud Juhan Peegel. Tänu temale hakati Tartu Ülikoolis koolitama ajakirjanikke, tema kujundas tänapäeva Eesti ajakirjanduse põhimõtted, mis on läbi igasuguste poliitiliste tormituulte püsinud tänaseni. Eesti ajakirjanikud on kas Juhan Peegli õpilased või õpilaste õpilased. Ilmselt tema kõige kuulsam tsitaat on: „Ei piiblis ega ka kommunistliku partei manifestis ei ole öeldud, et elu peab kerge olema.“

juhan-peegel-86220161

R.O.T.T. Rattas: kahekümne teine kohtumine

  1. mai Usundid

Miks on maailmas nii palju erinevaid uske ja usundeid vaja? Mille poolest erineb see, keda, mida ja kuidas uskusid ja kummardasid meie esivanemad sellest, keda, mida ja kuidas usume meie? Mis on ebausk ja miks see eesti keeles on ka usk? Miks kutsutakse maausulisi mõnikord ka paganateks? Miks on teistes suuremates keeltes kristlus, aga eesti keeles ristiusk? Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele püüdsime sel päeval koos vastuse saada.

5. Islam ehk muhameedlus. 6. Loodususundid.