Eestvedajad

Helgi Saar

Helgiportjpg

Õpetaja elukutse omandasin vene keele ja kirjanduse erialal Tallinna Pedagoogilises Instituudis.Olen töötanud eesti keele õpetajana vene õppekeelega koolis ning aastatel 1975-2000 eesti Televisioonis keeleõpetuslike saadete toimetajana /saatesarjad Travel English, English for everybody, Muzzy , Prantsuse keel- minu arm, Hej, Sverige!  ja paljud teised./

Eesti keelt täiskasvanutele olen õpetanud nii eesti keele kui inglise keele baasil erinevates keelefirmades alates 2000. aastast.

Aastatel 1992-2004 täiendasin end EBU võõrkeele õpetamise metoodika  ja Vaasa Ülikooli Levon Instituudi keelekümbluse seminaridel.

Keeleõpetamisel pean oluliseks äratada õppijates huvi õpitava keele ja kultuuri vastu.Õpetaja tegevus ei tohiks  olla suunatud  ainult  üksikute sõnade  ja grammatikareeglite õpetamisele, vaid sellele, kuidas uusi avastatud sõnu ja väljendeid lihtsateks lauseteks siduda ning neid kõnekeeles kasutada.

Minu arvates on keeleõppimine huvitav ja lõbus tegevus. Võtkem seda kui muusikalise instrumendi õppimist, sest selle valdamine pakub meile ju ainult rõõmu !

Piret Norvik

Piret Norviku pilt

Piret Norvik,  eesti filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, magister artium

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli  eesti filoloogina ja tegelesin eesti keele alal Eesti Keele Instituudis palju aastaid. Eesti keele sõnavara küsimustes omandasin teadusmagistri kraadi.  2004. aastal alustasin põhitöö kõrval oma kogemuste jagamist eesti keele õpetajana Kõrgkoolis „I Studium“. Jätkasin Tallinna Ülikoolis, kus lisaks üliõpilastele andsin erialase eesti keele tunde muukeelsete koolide geograafia ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele. Eesti keele kursustel  olen õpetanud peamiselt  kolmandate riikide kodanikke. Olen läbinud täiskasvanute eesti keele kui teise keele koolitajate täienduskoolituse. Õppetundides nii algajatele kui ka edasijõudnutele olen kasutanud aktiivõppe meetodeid ja suurt tähelepanu pööranud rääkimisoskuse arendamisele. Paljud  minu õppijad, kel endal on olnud huvi ja tahtmist, on saavutanud eesti keeles häid tulemusi:  omandanud julguse eesti keeles kõnelda, sooritanud  tasemeeksami  ja saanud soovitud töökoha. Eesti keele klubi eestvedajana  olen valmis  omandama uusi kogemusi.

Irina Rüütel

Irina Rüütel

Lõpetasin Tartu Ülikooli 1984. aastal filoloogi, eesti keele ja kirjanduse õpetaja diplomi ja kahe lapsega. Samas omandasin ka saksa keele giid-tõlgi eriala.
Eesti keelt võõrkeelena olen õpetanud alates üheksakümnendate aastate keskpaigast. Olen avatud elukestvale õppele ja täiendanud ennast seetõttu pidevalt erinevatel koolitustel.
Minu õpilaste edulood on tõendanud, et iga keele ja kultuuri tundma õppimine rikastab isiksust ja avardab tema maailmapilti.
Usun siiani, et ise leegitsedes saab maailma helgemaks muuta.

Liina Norit

hj7i1711

Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli ja tegutsenud haridusmaastikul alates 1977. aastast, neist viimased 15 aastat keelekümbluses. Täiskasvanute koolitamisega tegelen juba veerandsada aastat, põhiliselt küll õpetajate LAK-õppe koolitajana, aga ka keeleõpetajana. Minu huvialadeks on reisimine ja lugemine. Armastan kõike kaunist ja südantpuudutavat.

 

Killu Paldrok

Killu

Olen õppinud Tallinna Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajaks ning läbinud ka keeletoimetaja magistriõppe. Praegu töötan ma Emakeele Seltsi teadussekretärina. Lisaks õpetan eesti keelt võõrkeelena Estonian Business Schoolis ning erinevaid kursusi Tallinna kõrgkoolides (suuline ja kirjalik eneseväljendus, eesti kirjakeele norm). Tegutsen aktiivselt ka vabakutselise keeletoimetajana. Eesti keelt võõrkeelena olen õpetanud väga erinevate rahvuste esindajatele: soomlased, sakslased, venelased, rootslased, bangladeshlased… Kõigilt neilt on alati midagi õppida ka minul!

Aita Karo

aita foto

Olen reisi- ja muusikahuviline tegus ja rõõmsameelne inimene. Keeleklubidega tegelen juba rohkem kui 10 aastat, olen õpetanud nii suuri gruppe, kui olnud mentor individuaalsel keeleõppel. Keeleklubidega tegelemine pakub mulle huvi ja vaheldust, tunnen et saan aidata kaasa eesti keele ja kultuuri paremale tundmisele. Olen avatud ja kuulan hea meelega klubis osalejate mõtteid ja lugusid.

Ursula Einmann

43143616_269142237049231_5944908154176274432_n

Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana, mul on täiskasvanute koolitaja kutse. Töötan Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis. Lisaks põhitööle olen olnud eestvedajaks keeleklubides ja lektoriks eesti keele kursustel. Eesti keelt  ja kultuuri olen tutvustanud erinevate rahvuste esindajatele: venelastele, itaallastele, süürlastele, sel aastal tegelen õppijaga Pakistanist. Reisin palju ja julgen end pidada üsna loominguliseks inimeseks. Minu suur kirg on käsitöö. Olen alati avatud uuele ja põnevale. Kuulan keeleklubis osalejaid suure huvi ja kaasaelamisega, sest nad on mulle seni väga palju huvitavat õpetanud!

Jelena Ohakas

100

Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli ning õpetan eesti keelt Ida-Virumaa rahvale juba pikemat aega. Olin laste ja noorte 13 keelelaagri projektijuhiks ja õpetajaks, aitasin inimestel valmistuda kodakondsuse ja eesti keele tasemeeksamite sooritamiseks, tegelen individuaalõppega ning keeleklubide tegevuse organiseerimisega. Olen avameelne, seltsiv, püüan näha inimestes häid külgi ning tugineda nende tugevustele, väärtustan õppijate töökust, individuaalsust ja pealehakkamist. Teisi õpetades ei väsi ise õppimast. Huumor ja hea nali aitavad minu arvates  soodsa õpikeskkonna loomisele kaasa.

Samuel Golomb

Samuel Golomb

Olen kindlal arvamusel, et mitteformaalne suhtlemine on väga tõhus praktiliselt igas eluvaldkonnas. Ma ei saaks seda kinnitada, kui ma ei oleks Eesti filatelistide seltsi, Narva juudikogukonna, Eesti Tõlkijate Liidu, Eesti meelelahutajate liidu ja Eestimaa Jõuluvanade klubi liige. Klubi on mõtteviis, mis minu puhul “läheb korda“.

Siit tuleb soov tegeleda eesti keele ja kultuuri klubidega. Olen lõpetanud Moskva kultuuri instituudi, kus omandasin klubilise asutuse juhi elukutse. Hiljem sidusin ennast haridustööga – alustasin vene ning eesti keele õpetajana. Pidin nendes valdkondades omandama lisahariduse. Hariduses jõudsin koolidirektori ametikohani.

Aktiivne keelkasutus on samuti muutunud elustiiliks. Esinemised estraadil, raadios, konverentsidel, tavandiüritustel ja tõlgitöö on võimalikud ainult tänu kahele emakeelele – eesti ja vene keelele, ning soome ja heebria keele algkursusele.

Eesti keele klubi juhendamine Sillamäel ja Narvas näitas, et juhendaja ja klubi liikmed on suutelised kokku sulama üheks sõpruskonnaks. Klubivaim ei pea kaduma ka peale pooleaastast kokkusaamiste aega.