Vikerkaar: kolmeteistkümnes kohtumine

Ainus töö, mis toidab, on söömine. Seda teavad kõik! Täna rääkisime toidust. Mida me sööme päevasel ajal töö juures? Kui tihti käime väljas söömas? Missugused toidud kõige rohkem maitsevad? Mida toidu kõrvale joome? Missugune on nädalamenüü? Mida pakume külalistele? Kas toit ja alkohol sobivad kokku? Lappasime eestikeelseid kokaraamatuid ja panime kokku ühe kolmekäigulise menüü, mida võiks päriselt järgmine kord pakkuda.

Kogu selle jutu peale läks kõht ausalt öeldes üsna tühjaks… Krõbistasime vaheajal tee kõrvale küpsiseid ja meeleolu läks kohe uuesti hoogsamaks. Lugesime toidu kohta kirjutatud anekdoote (“Kelner! Minu seenesupis ei ole ühtki seent!” – Kelner: “Tõsi ka või? Aga kas siis aleksandrikoogis on mõni Aleksander?” ja eesti vanasõnu (näiteks “Tühi kõht on kõige parem kokk”). Vaatasime ka huvitavaid videoklippe huumorisarjadest “Köök” ja “ENSV” ning tõsielusarjast “Köögikodanikud”. Kohtumise lõpus üritasime teha (muidugi paberil!) ühe täiusliku lauakatte, nimetates õigetes asukohtades kõik vajalikud taldrikud-klaasid-noad-kahvlid.

Head isu! Olgu toidud alati isuäratavad!

 

Vikerkaar: kaheteistkümnes kohtumine

Aprill on naljakuu kõikjal maailmas. Andrea näitas meile, kuidas itaallased nalja viskavad – nimelt kalaga! see ei ole muidugi päris ja keegi kalasid päriselt ei viska, vaid need valmistatakse paberist ja kinnitatakse salaja mõne inimese seljale. Meie aga rääkisime üksteisele, mis nalju keegi ise tegi või mis haljaga lasi ennast haneks tõmmata 🙂 Lugesime ka ajalehtede nalju ning lugusid sellest, mismoodi saab teisi inimesi 1. aprillil “lollitada”. Vaatasime naljakaid klippe: “Planet Pärnu”, “Stalnuhhin – ettevaatust, auto”, rullnokki (kel nimeks Aiku ja Pets) jms. Lõpetuseks vaatasime filmi “Siin me oleme”, sest see on eesti naeru ja nalja klassika.

Vikerkaar: üheteistkümnes kohtumine

Kuu lõpp ja meil jälle ajalehed laual. Arutasime läbi eelmisest nädalast silma jäänud uudised ja sirvisime kaasavõetud Postimehi. Otsisime igaüks välja võimalikult pikki sõnu (näiteks filmitegemisevõimalused, mittetulundusühing, sotsiaalkindlustsuamet, märtsiküüditamine, massirepressioonid, tormijooks, hundijaht, rünnakuteravus jne) ja ka võimalikult lühikesi (maa, lumi, õnn, reis, aeg, õun). Siis moodustasime nende põhjal omad laused, millest parim kõlas nii: “Finantsanalüütik avastas, et loomakasvatajad saavad hiigeltulu, kui kasvatavad vihmausse Valgehobusemäel.” Üritasime ka puhtalt foto põhjal ära arvata, mis uudisega on tegu (näiteks filmi “November” edu, Põlva ja Valga haigla sünnitusosakonna sulgemine, riigikogulaste kuluhüvitiste kasutamine jne).

Võtsime aluseks Postimehe Arteri pikad intervjuud ja koostasime ise nende eeskujul kümme küsimust Eesti Vabariigi presidendile. Sisi oleme kenasti valmis, kui peaksime presidendiga kunagi kohtuma 🙂

Vikerkaar: kümnes kohtumine

Kevadkuul märtsis pidasime klubikohtumist hoolimata täielikust talveilmast, mis tänaval valitses. Meil oli täna külas Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar. Rääkisime keelekursustele pääsemisest, keeleõppimisest, keelega harjumisest ja keele kasutamisest, Narva kandideerimisest Euroopa kultuuripealinnaks, Narva külastamisest.

Pakkusime ideid edaspidisteks teemadeks, nii et hakkame rääkima inimese välimusest, ökoteemadest ja Eesti suvistest sündmustest.

Teises pooles vaatasime filmi “Vehkleja”, kuid sellest räägime juba järgmisel kohtumisel.

Vikerkaar: üheksas kohtumine

Seekord oli meil külas Annika Bauer, kelle oli kutsunud meie klubiliige Nastja. Nagu ikka, Eesti on väike… see tähendab, et kõik tunnevad kõiki. Annika ja Killu on olnud pikka aega töökaaslased Estonian Business Schoolis. Annika õpetab eesti keelt praegu Tallinna Ülikooli tudengitele. Nüüd saime võimaluse uurida Annikalt lähemalt, kuidas on üliõpilastele keelt õpetada. Kas jaapanlane omandab eesti keelt kergemini kui soomlane? Ega päris õiget ja ühest vastust siin tegelikult ei olegi. Palju sõltub keeleõppijast endast. Annika jutust noppisime välja sellised sõnad: tegus nädal, haigus on seljatatud, keeletunde nuputama, kohustuslik/vabatahtlik, tööpõld on lai, kirju seltskond.

Kohtumist jätkasime diktsiooniharjutustega, millest enim meeldisid sellised (puhas klassika!): Pai papa, pane paadile purjed peale, pärast põrutame Piritale, päevitame pepud purpurpunaseks. Pagari piparkook. Säh, söö see soe seasaba!

Paari päeva pärast on emakeelepäev (14.03) ja eesti keele auks pakkusime välja ilusaid eestikeelsed sõnu: vabadus, õigus, tõde, süda, kullerkupp, neitsi, nurmenukk, rukkilill, tilluke, pääsuke, puuviljad, luuletus, kadakas, liblikas, vikerkaar, tamm/mänd/kask, allikas, Siniallikad, sinilill, lepatriinu, kokku leppima, lapsepõlv.

Siis vaatasime kunagist nukufilmi “Kunksmoor” ja lugesime Aino Perviku lasteraamatust seda katkendit, kus Kunksmoor satub kapten Trummi ettepanekul Kaubamajja. Seejärel lavastasime mitmes rühmas stseeni, kus tegelasteks olid müüja, kapten Trumm ja Kunksmoor. Selle tükiga saab alati nalja – ja nii ka seekord!

Davide tõi meile, eestvedajatele, möödunud naistepäeva puhul kingituse – autogrammilehe Ivo Linnalt endalt! Sellist kingitust ei oleks küll oodanud!

Vikerkaar: kolmas õppekäik

Käisime Viimsi Sõjamuuseumis vestlusõhtul meediamees Olav Osoliniga. Osolin on väga hea jutuga mees ja juttu jätkus tal mehemoodi. Isegi nii palju, et vahepeal rääkisid nii tema ise kui ka vestlusõhtu juht Ivo Rull kõva häälega ja lausa korraga… Muuseumi saal oli küll imeilus, kuid kajas hirmsasti, nii et osa teksti läks kahjuks kaduma. Aga see, mis kuulajateni jõudis, oli igal juhul huvitav. Lapsepõlv tugevate naiste peres (nagu Osolin ise ütles). Varane huvi muusika vastu, ehkki ise ta pilli ei mängi eriti. Õppimine Tartu ülikoolis (loengud, sporditegemine, pidude korraldamine). Töö Eesti Raadios. Sattumine reklaamfilmide maailma, mille käigus õnnestus teha hullupööra palju tööd, teenida väga suuri summasid, jõuda Moskvasse ja isegi Cannes’i. Kindlasti on tegemist äärmiselt sihikindla ja võimeka meediategelasega, nii et pole ime, et ta pälvis presidendilt teenetemärgi. Palju õnne talle! Ja palju õnne meile, et saime veeta hariva õhtu kaunis muuseumisaalis, mis oli täis ilusat ja rikast eesti keelt.

Vikerkaar: 8. kohtumine

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Kes veel ei teadnud, teab nüüd, et selle tsitaadi taga on eesti kõige kuulsam kirjanik Anton Hansen Tammsaare. Rääkisime eesti kõige kuulsamast teosest “Tõde ja õigus” ning vaatasime sinna juurde “Pealtnägija” klippi aasta pärast valmivast suurfilmist. Vargamäe Andres, Oru Pearu, rehielamu, ait, laut, palgid, krants, kõrts, põldu kündma ja vilja külvama – need on küll sellised traditsioonilise eestluse põhiolemusega sobivad sõnad. Sinna kõrvale lugesime veel Tammsaare novelli “Armastus” kuningapojast ja kuningatütrest.

Eduard Vilde teostest vaatasime katkendit ETV kunagisest telelavastusest “Pisuhänd” ja osalesime ka ise näidendis (tegelased Tiit Piibeleht, insener Sander, ärimees papa Vestman, tütred Matilda ja Laura).

Mööda ei saanud me muidugi Oskar Lutsust ja “Kevadest”. Pool rehkendust saime igal juhul selgeks 🙂 Ja sellised sõnad nagu vembumees, Tootsi peenar, kraam, karistama, köster.

Tänapäevastest autoritest lugesime Andrus Kivirähki omapärast teksti “Soome – tuhande järve maa” ning otsisime tema tekstist huvitavaid ja ootamatuid pöördeid.