Vikerkaar: üheksateistkümnes kohtumine

Nagu ikka, kui inimesed kogunevad, räägime üksteisele, mis möödunud nädalal kellelgi huvitav oli. Mõni käis pärnu kandis suvitamas ja matkamas, mõni Kalamaja päevadel, mõni muuseumiööl, mõni lihtsalt linnas ja looduses jalutamas või maal kevadisi töid tegemas. Mida söödavat on praegu metsas leida? Eks ikka nurmenukke, karulauku ja jänesekapsast!

Täna rääkisime Eesti loodusest, nii puudest kui ka loomadest-lindudest. Ja ikka jälle sellest, mida metsas saaks põske pista: mustikad, jõhvikad, pohlad, murakad, metsvaarikad, metspähklid, pihlamarjad, kase- ja vahtramahl. Ilu pärast tuli juttu ka kevadlilledest: sinililled, ülased, tulbid, nartsissid, kullerkupud, nurmenukud, varsakabjad, karukellad, lumikellukesed, märtsikellukesed, võililled, piibelehed (maikellukesed), paiselehed, krookused, meelepead …

Koostasime eesti metsloomadest ja -lindudest ristsõnu ja küsisime üksteiselt nende tähendust. Vaatasime üle naljaka nimekirja Eesti avaliku elu tegelastest, kellel on juhuslikult loomanimeline perekonnanimi. Lugesime muinasjutte rebasest, kurest ja oinast ning iseloomustasime neid loomi omadussõnadega.

Vaatasime vana multifilmi “Hunt ja vasikas” ning Aleksei Turovski juttu saatest “Osooni loomalood”, kus ta rääkis rebastest, ilvestest ja karudest.

Vikerkaar: kaheksateistkümnes kohtumine

Tõsijutt, väljas oli 32 kraadi sooja! Nii rääkisimegi sellest, kuidas keegi on kuumade päevadega hakkama saanud. Jägala juga ja grillimine, aiatööd ja istutamine, veejoomine ja õhukesed riided …

Eelmisel nädalal (9. mail) tähistas ka Eesti Euroopa päeva. Tuletasime meelde faktid, mida mäletame EL-i kohta, ja tutvusime ajakirja Eurokratt viimaseks jäänud numbriga, kust igaüks sai algatada eurojututeema (rändekriis, noorte töötus, kasvuhoonegaasid, Eestisse tagasipöördumine jne). Rääkisime Suurbritannia ja Türgi küsimusest. Uurisime toimunud passimängu reegleid ja selle toimumise käiku. Vaatasime toimunud programmi ja valisime välja saatkonnad, kuhu oleksime hea meelega ise läinud. Keda kutsusid maiustusid, keda ruunikirjad, juust, reisivõimalused, Unesco maailmapärandi nimekirja kuuluvad objektid jne jne.

Ja otse loomulikult ei saanud me mööda minna Eurovisioonist – muusika ühendab ja muusika eraldab 🙂

Vikerkaar: seitsmeteistkümnes kohtumine

Täna rääkisime vabal teemal, milleks oli keskkond, tarbimiskultuur, jäätmed. Selle kõige kohta on kõigil oma kindel arvamus, puudutab see teema ju meid otseselt kõiki. Panime selle teema Tallinna võtmesse ja arutlesime, missugune on meie linna liiklusolukord, haljastus, õhk, linnaloomad, distantsid linna kaugeimate punktide vahel, mürafoon, linnalõhnad, elutempo.

Jagasime ka kogemust talgute kohta, mis just nädalavahetusel kümnendat korda Eestis toimusid. Tuleb välja, et väga paljud kahjuks ise osa ei võtnud… Küll aga erutas kõiki teema asjade taaskasutamisest ja jäätmekäitlemisest. Pidasime ka sellist plaani, et missuguseid talguid keegi ise tahaks korraldada – kus talguid teha ja kellega ja mida täpsemalt ette võtta.

Vikerkaar: kuueteistkümnes kohtumine

Kuu lõpp, aeg üle vaadata ajalehed-ajakirjad. Seekord tutvus igaüks just selliste väljaannetega, mida varem kohanud ei olnud. Kõige menukam oli Postimehe Arter.

Kuna puhkused on tulemas, siis vaatasime tähelepanelikult üle reisipakkumised ja nende põhjal panime kokku oma uniustuste reisipaketi. Kellel viis reis Eesti saartele ja laidudele ning laatadele-ooperipäevadele, kellel lähivälismaale, nt bussireis Peterburi või autoreis Lätti. Ka Portugal oli sihtkoht.

Kuna elu ei ole aga kahjuks alati ilus, siis vaatasime meeldivate uudiste ja teemade kõrval üle ka need, mis on masendavad, kurvad, meeleheitlikud, õudsed.

Muusikat tegime samuti 🙂 Aga ilma klaveri, viiuli ja trummideta… Nimelt kasutasime helide moodustamiseks ajalehepaberit, mida rebisime, voltisime, lehvitasime, krabistasime, tampisime, tirisime ja kortsutasime. Üritasime neid helisid kirjeldada ja hiljem olime lausa ise heliloojad – komponeerisime “pabermuusika” enda valitud teemal. Kõlasid näiteks “Tuuline päev”, “Päev rannas” ja “Väsinud orkaan”. Saime üksteist kiita ja kritiseerida (muidugi positiivses võtmes!).

Lõpetuseks vaatasime veel kord üle oma eesti keele õppimise eesmärgid, tegime igaüks ülevaate ja kohendasime neid.

Vikerkaar: viies õppekäik

Vikerkaare rühma õppekäik oli 22.aprillil, kui Telliskivi loomelinnakus toimus järjekordne tasuta kontsertide päev / Jazzkaar 2018.

Meie alustasime oma päeva Velvetis  Marie Vaigla kontserdiga ja jätkasime Telliskivi ajalooretkega koos  Jaak Juskega. Juskelt kuulsime põneva loo sellest, mis on Telliskivi Loomelinnaku ajalugu.

Praegu kuulub kunagine vana tööstuskvartal kahele omanikule. Neist kuulsam on alates 2009. aastast tegutsev Telliskivi loomelinnak. Vana tehas on saanud uue elu ja kujunenud tänase Tallinna üheks popimaks piirkonnaks.

Tutvus Telliskivi Loomelinnakuga oli klubilistele nii huvitav, et mõned tulid õhtul koos sõpradega ja pereliikmetega sinna tagasi.

Vikerkaar: viieteistkümnes kohtumine

Rääkisime kunstiliikidest, kunstiobjektidest, kunstistiilidest, -materjalidest ning loomulikult Eesti kunstnikest ja meie kunstimuuseumidest. Proovisime ka ise joonistada. Päris naljakas oli… Vaatasime ka kaasatoodud kunstialbumeid ja  slaidiprogrammi eesti kunstnike töödega. Mis on kunst ja mis enam ei ole? Sinna juurde vaatasime ka Marko Mäetamme intervjuud Jõhvi kontserdimajast (2015), kus ta selgitas oma naivistlike vastuvõtukülaliste paberkujude sünnilugu ja tausta. Huvi pakkus loomulikult Eduard Wiiralt. Ja muuseumidest võtab nii mõnigi õppija plaani külastada tarbekunsti- ja disainimuuseumi Laial tänaval.

Vikerkaar: neljateistkümnes kohtumine

Täna olime käeliselt väga aktiivsed! Tegime algatuseks ise midagi oma kätega – nimelt kaunistasime oma retseptid ära ja riputasime seinale. Varsti tuligi meie juurde käsitöötegija Tiina Mõttus, kellel oli kaasas suur kotitäis eesti traditsioonilisi käsitöövahendeid, -materjale ja ka kauneid käsitööesemeid. Rääkisime eesti ilumeelest (mida peeti kunagi ilusaks ja ahvatlevaks), kunagistest iluideaalidest, loodusmaterjalidest. Ise saime samuti “käe valgeks”: tegime Tiina juhendamisel pudelisuuvöö 🙂 Kuna Tiinal endal on peatselt pulmnad tulemas ja tal on kavas eesti traditsioonilised pulmad, siis saime hästi palju kuulda veimevaka valmistamisest, kosjas käimisest, pulmapeo korraldamisest.

Ka Nastja oli kaasa võtnud omatehtud käsitööd: imearmsad heegeldatud sussid, glamuursed jõuluehted ja heegeldatud korvid. Ta on isegi käsitöömessil müümas käinud!

Paljud enam ise käsitööd ei tee, aga kaunid asjad meeldivad meile ikkagi!