Tublid 09.01.2019

Uut aastat alustasime ülevaatega pühadest, seekord vene õigeusu kombestikust ja kiriklikest traditsioonidest. Vene jõulupühad just  lõppesid ning teema oli aktuaalne.Paljud osalejad tunnistasid, et käivad kirikus ja olid väga kursis kirikliku sõnavara  ja tähendustega. Vene õigeusu põhitõdesid aitas mõtestada klubi külaline Aime Piirsalu , kes on neid küsimusi uurinud Teoloogia Instituudis.Aime on väga sütitav esineja  ja suutis kogu seltskonna juhtida huvitavale mõttevahetusele usu kohast meie ühiskonnas. Ja seda toredam, et see toimus  heas eesti keeles.

Kohtumine lõppes jõulutoitude tutvustamise ja vastastikuste retseptide jagamisega. Üks asi sai selgeks- ükski jõululaud ei saanud läbi ilma vene köögile iseloomuliku olivier salatita. Selgus, et enamikul oli laual  kas part, hani, kana või kalkun.  Põhjuseks linnuliha valimisel oli teadmine, et kohe, kohe  algab seaaasta. Mõni siiski julges maitsta ka sülti, sealiha ja hapukapsast.

Lõpetuseks jagas õpetaja Helgi  osalejatele oma lemmikretsepti.  Loodan, et järgmisel kohtumisel kuuleme osalejate kogemustest  Kiluparfee valmistamisel.

Ilusaid maitseelamusi!

19.dets. kohtumine: Tublid

Viimane kohtumine sellel aastal. Pärast õppekäiku Vabaõhumuuseumisse oli palju millest rääkida : vanad jõulukombed, kasulikud retseptid vorsti tegemiseks , nipid piparkookide küpsetamiseks, kaunistuste valmistamiseks, kontsert Sutlepa kabelis., kus esines Tallinna Kunstikadeemia kammerkoor. Südamesse jäi koori esitatud ” Püha öö”, mille sõnade ja viisiga olime juba varem tutvust teinud.  Külmatunnet  aitasid peletada    Kolu kõrtsis pakutud jõuluroad.Aasta viimasel kohtumisel püüdsime rakendada ka Metsavahi perest õpitut  oma kuusekaunistuste tegemiseks.

Heitsime pilgu ka  kristlike jõulude traditsioonidest varasemasse Eesti muinasaega. Mida uskusid ja kummardasid vanad eestlased siis?  Mida tähendab eestlastele mets , maa, meri, pühad paigad hiied ja ohvrikivid? Kus nad asuvad?  Taarausk?!Huvi pakkusid legendid vanadest jumalatest: peajumal Taara/ Skandinaavia Tharapita/, äikesejumal UKU/ Pikne, vetejumal Ahti ,etc…Vaatasime videot Vigala Sassist ja Vikingite küla loitsudest. Leidsime, et igaüks võib uskuda , mida tahab.

Meie õppegrupp otsustas kummardada  laulu-ja kunstijumalat Vanemuist ja õppida Uueks aastaks ära ühe ilusa talvelaulu .

 

 

Tublid: üheteistkümnes kohtumine

Kohtumise teemaks olid jõulukombed ja jõulud. Uurisime, kuidas klubilased peavad jõule, kas nad peavad eesti või vene jõule või hoopis mõlemaid. Kuulasime ja laulsime jõululaule. Paljundatud oli laul “Püha öö”, “Tiliseb-tiliseb aisakell”, laulsime neid mõlemaid.

Jagasime tekste, kuidas peetakse jõule erinevates maades ning jutustas seda klubilistele. Samuti tutvusime tekstidega Eesti rahvustoitudest ja Tahma-Toomast, keda me peagi Vabaõhumuuseumis näeme. Jõulutoidud said kõigile tuttavaks. Mõnele klubilisele oli mulgipuder seni tundmatu toit.

Tublid: kümnes kohtumine

Kohtumise teemaks oli A.H. Tammsaare. Kõigepealt said kõik endale sententsid Tammsaare mõtteteradega ning kõik valisid endale need mõtteterad, mis meile kõige enam meeldisid. Siis lugesime katkendeid “Tõe ja õiguse” esimesest osast, selgitasime raskemaid kohti ning arutlesime selle üle, kuidas vanasti olid loomad olulisemad kui inimesed. Nii pidi Krõõt tõstma raskeid toope üle ukseläve, mis oli ehitatud väga kõrgeks kaitseks sigade eest. Seda kirjutades tugines Tammsaare oma ema saatusele, keda ta väga hindas ja armastas.

Rääkisime peatselt ilmuvast “Tõe ja õiguse” filmist ja vaatasime katkendeid “Pealtnägijast”, kuulasime katkendeid Tammsaare muuseumi kuraatori esitlusest. Vaatasime Vargamäe pilte ekraanilt. Rääkisime tolleaegsest kooliharidusest, taluelust ja hariduse andmisest gümnaasiumis ja ülikoolis. Tol ajal oli Eestis nii palju haritud inimesi nagu Tammsaare ja K.J. Peterson – see tekitas küsimuse, kuidas oli see võimalik ning kas see polnud siis tasuline. Selgitada tuli, et taluperest valiti kõige erksam, kes saadeti haridust omandama. Teisi õpetas ema kodus. Et leeriõnnistuse saamiseks tuli õppida lugema, siis oli kõigil lugemine selge.

Tublid: üheksas kohtumine

Seekordse klubi põhiteema oli ajakirjandus. Meil oli aga jäänud koju lugeda artikleid eesti identiteedist. Üks klubiline oli lugenud mitu artiklit Ott Tänakust ja tegi sellest pisikese kokkuvõtte. Samuti olid mõned klubilased saanud artikleid eestlaste identiteedist. Jaotusmaterjalidena jagatud teemalehed vajasid pikemat selgitamist, lisaks vaatasime veel YouTube-ist kaerjaani katket.

Peale kohvipausi olid jaotusmaterjalideks ajakirjad, mille seast klubilased valisid neile huvipakkuvaimad ja tutvustasid neid ka teistele. Kõige enam huvi pakkunud ajakirjad võeti koju lugemiseks kaasa, et artikleid ka järgmine kord tutvustada.

Tublid: kaheksas kohtumine

Kohtumise alguses vestlesime Estonia teatri külastusest. Seekordne teema oli eesti keelest ja Eesti meelest. Jagasime paljundatud lehed soome-ugri keelkonna hargnemisest. Rääkisime juba väljasurnud keeltest ja praegu veel eksisteerivast liivi keelest. Juttu oli ka Veljo Tormisest, kes on kirjutanud liivi keeles muusikalise tervikteose.

Juttu oli ka eesti keelest – esimesest luuletajast Kristjan Jaak Petersonist ja tema luuletusest eesti keelest, Juhan Liivist, kelle pintsak ehtis ka Estonia teatri fuajeed. Rääkisime ka laulupeost ja sellest, et nende kahe luuletaja tekstide põhjal on kirjutanud kuulus noor helilooja Pärt Uusberg teose “Igaviku tuules”. Klubilised said ka laulu sõnad ja kuulasime Pärt Uusbergi dirigeerimisel seda laulu. Klubilised said oma emakeeles esitada mõne lause laulust.

Tublid: Õppekäik Estonia lava taha 16.11.

Oli huvitav kiigata Estonia lavatagustesse ruumidesse enne Puccini ooperit ” Tütarlaps kuldsest läänest”. Nägime kuidas lavamehed panid üles dekoratsioone, rekvisiitorid tassisid kohale vajalikke asju , inspitsient kontrollis tegevust ning saabunud olid ka osatäitjad, kes harjutasid rolle ja piinlesid grimeerijate käes.

Meie giid, kirjandusala juhataja jõudis tutvustada ka Estonia teatri ehitamise ajalugu ja selle tähtsust Eesti riigi rajamisel.Nägime fotosid märtsipommitamisest ja sel õhtul etendunud  balletist ” Kratt”. Suur oli giidi üllatus, kui ta küsimusele, kas me teame , kes on kratt, sai ühise kiire vastuse: Jaa! Olime seda just eelmisel kohtumisel lähemalt tundma õppinud. Koridori seintelt vaatasid meile vastu tuntud ja armastatud artistide fotod, aga mõned jooksid meist isegi kiirustades mööda.

Kindlasti pakub see õppekäik palju ainet edaspidisteks vestlusteks !

Helgi