Sähvikud 3.õppekäik kunstinäitusele

Laupäeval, 14. märtsil kohtusime Raekoja ees, et minna tutvuma näitusega “Rõõm linna südames”. Juba asjaolu, et näitus oli üles pandud Raekoja ajalooliste saalivõlvide all, andis sellele külastusele erilise pidulikkuse.  Näitus Eesti tuntumimate kunstnike loomingust sai teoks tänu kunstikoguja Enn Kunilale.See näitus oli varem üles pandud Roomas ja saabus Tallinnasse otse Pariisist. Võime olla uhked , et meil on sellised maalikunstnikud nagu Konrad Mägi, Nikolai Triik, Johann Kõler, Ants Laikmaa, Ado Vabbe, Elmar Kits jpt.

Kunila kollektsioonis olevad maalid on värvikesksed, nende inspiratsiooniallikaks on olnud peamiselt maastik ja loodus, samuti portreed; siin leiab nii rõõmu kui ka melanhooliat.Antud kogus annavad tooni ennekõike tööd, mis on valminud ajavahemikus 1900-1945.Seda on nimetatud ka eesti maalikunsti kuldseks ajajärguks.Kunstnike loomingu mõistmisele aitasid  kaasa kunstiteadlase, näituse kuraatori Eero Epneri huvitavad kommentaarid.

Tore, et klubilised olid kaasa võtnud ka oma pereliikmeid, nii kujuneb eelseisev arutelu  mitmekülgsemaks.Lahkusime näituselt rõõm südames.Sellele aitas kaasa ka ilus kevadpäev,mis muutis kogu linna, eriti aga linna südame päikeseküllaseks ja rõõmsaks. Oli üks tore päev!

Sähvikud 13.kohtumine

Kohtumise alguses tuletasime meelde eelmisel kohtumisel õpitud sõnu, tähendusi ja väljendeid, mis on seotud usukommetega. Seekord  keskendusime vene õigeusu traditsioonidele.Kuulsime , kuidas tähistasid õppurid oma kodudes  ületõusmise pühi, kuidas värvisid mune ja valmistasid pashat.

Peateemaks oli aga tutvumine Eesti kunsti tuntuimate esindajatega. Keskendusime eelkõige neile kunstnikele, kes on esindatud Enn Kunila kogudest pärit näitusel” Rõõm linna südames”,kuhu me läheme õppekäigule 14. aprillil.  Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Nikolai Triigi, Paul Burmani, Ado Vabbe jt, tööde reproduktsioonid pakkusid huvi ja kutsusid esile arutelusid. Loodetavasti  uurivad klubilised enne külastust  ka internetis pakutavaid annotatsioone näitusel esitatavate tööde kohta.Kohumiseni Raekojas!

 

Sähvikud: kaheteistkümnes kohtumine

Eilne kohtumine oli täis uusi teadmisi ja kulges veel ülestõusmispühade meeleolus. Teemaks tuli ka kiriku sõnavara ja uued sähvikud: meie isa palve, palve, palvetama ja ka viisakas kõnepruugis argikeeles kasutatavad- mul on väike palve. Patt ja patukahetsus, igapäevases kõnepruugis patustama millegagi. Lisaks pihtima ja pihtimus. Teemaderingis said  klubilised arutada oma maailmavaate üle, kas see on ateistlik või kristlik.

Eilse kohtumise pärl oli “Vehkleja” filmi  väikese Marta prototüüp Aime Piirsalu. Võrratu daam lummas kõik klubilsed hetkega. Filmi näinud inimestena said klubilised ajakirjaniku rolli ja esitada pr Aimele küsimusi, mis neil meeles mõlkumas olid.

Aime kohalolek aitas mõista seda ajastut, millesse ta sattus oma treener Endel Nelisega. Ka paotas Aime saladuselaegast, mida nad vaid oma treeneriga jagasid. Endel ei oleks tohtinud üldse Aimet õpilaseks võtta, sest Aime isa oli metsavend. Selle saladuse ilmsiks tulekul oleks mõlemaid ähvardanud suur karistus. Aitäh Helgile, kes kõik korraldas ja võimaldas meid sellise daamiga kohtuda.

 

 

 

 

Sähvikud: üheteistkümnes kohtumine

Kohtumisel  arutasime kevadpühade tradistisoondie üle, mis meile meeldib teha kevadel ja suvel. Harjutasime ja kinnistasime da infinitiivi kasutamsit, msi mõnikord kipub segamini veel minema. Õppisime ja kasutasime usui väljendeid: see pole päris nii, sa eksid; ma ei ole nõus sellega.  Tuletasime meelde umbisikulist tegumoodi ja harjutasime  selle kasutamsit, mängides riikide ja maade mängu.  Alustasime teemat eesti ja eestlased, paaristöö etteantud küsimuste põhjal. Kummutasime sterotüüpe ja tegime kildlugemise harjutuse Eesti kohta. Rääkisime Eesti erinevatest piirkondadest, otsisime infot telefonist; Kihnu, Setumaa, Pepsiveere- arutasime , mida uut saime teada ja miks neid kohti külastada. Järgmine kord kuulame seto lauikuid ja vaatame katkndit Taarka filmist.

 

Sähvikud: kümnes kohtumine

Vaatasime poolelijäänud “Vehkleja ” filmi lõpuni ja see küttis  üles emotsionaalseid kirgi ajalookäsitlusest.  Küll aga ei olnud filmi idee kajastada ajalugu iseeneses, vaid hoopiski näidata inimest, tema kahtlusi ja otsinguid  ning valikuid ajalookeerdkäikudes.  Samuti  seda, kui elame inimestena  oma elu, siis, mis väärtusi me kanname ja millise vastustsie julgeme võtta ka raskete olukordade ja aegadega silmitsi seistes. Iseloomustasime filmi peategelasi, arutasime nende valikute üle ja jõudsime järeldusele, et oma igapäevast elu elades ja töid ja tegemisi südamega tehes võime korda saata uskumatult suuri asju. Nii nagu Enn Nelis lõi Haapsalu vehkejate koolkonna, käivitades nullist spordiringi.   Selle kinnituseks on Pierre Coubertini  ammu aega tagasi sõnastatud mõte: tähtis ei ole võit , vaid osavõtt ja seda mitte ainult spordis, vaid kogu meie elus.

 

Sähvikud: 9 kohtumine

Alustasime lõngakera mänguga iga klubiline ütles, mis artiklit ja millisest ajakirjast ta luges ning millest selles artiklis räägiti. (Klubis kasutasime umbisikulise tegumoe kindlat kv). Eile panme end proovile, kuidas suudame kokku viia Eesti sportlased, mis aladega nad on seotud ning milliseid medaleid  olümpiamängudelt meile toonud.  Nii jõudsime ka vehklemiseni ja Haapsalu legendaarse vehkelejate koolkonna alusepanijani Endel Neliseni. Alustasime filmi “Vehkleja” vaatamist ning jätkame sellega järgmine kord, kus rühmatööde  abil kinnistame ja arendame omadussõnu ja mitmete uute väljendite õppimist.

Sähvikud : 8. kohtumine

Kohtumine algas meenutustega pühapäevasest õppekäigust Ajaloomuuseumisse Maarjamäel, kus tutvusime lossi ajaloo ja näitusega” Eesti vabariik 100″. Uudistamist oli palju, eriti tore oli ,et mitmed klubiliikmed olid kaasa võtnud pered ja lastel oli uudistamist palju.Püüdsime oma muljed sõnastada, töötasime gruppides  ja koostasime viktoriiniküsimused  teistele külastajatele. Lõpetasime ka pidulaua retseptide kujundamise . Ja rääkisime uudistest, mis nädala jooksul olid tähtsamad. Selleks oli Eesti laul ja selle tulemus- Elina Netsajeva võit. Vaatasime videot ja rääkisime sellest, miks laul meeldis. Meeldetuletuseks vaatasime ka eelmise aasta Võidulaulu “Verona” ja laulu, mis tõi Eestile 17 aastat tagasi Eurovisioonil võidu.

Põhiteemaks kujunes tutvumine eesti keele päritolu ja arenguga, eesti sugulaskeeltega. Paljudele oli uudiseks soome-ugri keelkonna laiaulatuslikkus: handi, mansi, komi, udmurdi, mari, mordva, vepsa, karjala, soome, ungari.Uurisime kaarti ja imestasime! Nalja sai eesti keelsete fraaside tundmaõppimisega: Lase mind siin maha! Kes on verivärskd noored? Kes peksavad keelt kohvikus?Löime aga surnuks, panime end löögivalmis jne.Tutvusime ka Eestis väljaantavate ajakirjadega. Iga osavõtja sai ühe ajakirja ja analüüsis, kellele see võiks olla adresseeritud.Koduseks ülesandeks jäi lugeda vabal valikul üks artikkel ajakirjast ja tutvustada teistele.