Sähvikud 23. kohtumine18.06. 2018

Seekordse kohtumise teemaks oli käsitöö ja eestikeelsete töökäskude ja juhendite andmine.Erilise hoolega valmistus kohtumiseks  Alla Jakimenko, kes oli oma õpingute eesmärgiks seadnud ühe eestikeelse töötoa läbiviimise.

Alla oskab valmistada rahataskuid ja õnnitluskaarte. Mida küll tema käsitöökast ja kotikesed ei sisalda! Erinevat värvi, lillede ja triipudega paberid, lindid ja lillekesed , pärlid , konksukesed, liimipulgad ja ka imelised masinad , mis pressivad mustreid.  Olime kõik innuga ametis, aga muidugi kohmakad ja abitud, nii et Alla pidi jooksma ja õpetama ja vahel ka ise ära tegema, et kaart saaks kaunis ja perfekte.Igaüks meist läks koju enda valmistatud kauni rahataskuga.Aitäh Allale, kes seda meile kõike õpetas ja innustas. Ja ta tegi seda ilusas eesti keeles.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sähvikud: kahekümne neljas kohtumine

body of warter
Photo by Brandon Montrone on Pexels.com

Igal asjal on algus ja lõpp ja sinna vahele mahub kõik see, mida kutsutakse ELUks , nii ka meie klubi tegevusele sai täna joon alla tõmmatud. Ja nagu ikka on sellistel puhkudel laud kaetud hea-paremaga, on natuke nukrust, sest iga lahkumishetk peidab seda endas,on  ülevust ja rõõmu saavutuste oma saavutuste ning väikeste võitude üle. Väikesed võidud sillutavad teed suurematele ja on üliolulised edasiminekuks .

Aitäh teile Sähvikute klubilised. Soovime ilusat  puhkust ja iga päev 10 minutit eesti keelt!

 

Evelin ja Helgi

Sähvikud: kahekümne teine kohtumine

Mis on töömaailm ja kas  sa sobid ettevõtjaks? Otsisime töö oma rühmakaaslastele ja põhjendasime, miks just see amet tundub sobivat sellele inimesele. Kui palju palka ja töötasu peaks küsima, et ära elada ja vaatasime töörööbikute saadet ning mõtlesime , miks on tore teha erinevaid töid.  Valmistusime, milliseid küsimusi võidakse meilt tööintervjuul ootamatult küsida ja mida peaks vastama. Tegime ajurünnaku ja oma firma loomise äriplaani.

Sähvikud: viies õppekäik

Õppekäik viis meid Tarbekunsti- ja disainimuuseumi ja Laiale tänavale. Vanalinna päevade algusmelus oli linn pidulik ja palju meeleolukat teoksil kogu linnas.Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum algatas Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks uue projekti pealkirjaga „Tuba“, mille raames kutsutakse kunstnikke ja disainerid suhestuma siinset kunsti- ja argikeskkonda kujundava esemelise maastikuga. Eesmärk on tuua muuseumi trepigaleriis vaatajate ette installatsioon või lavastuslik keskkond, mis põhineb kogudest pärineval ja täiendavalt juurde otsitud materjalil ning märksõnadel. Noo se oli huvitav ja omamoodi asi.  Aga ka põhikogu  kõnetas nagu alati, ikka ja jälle. Peale seda läksime maiustama chez Pierre´i Vene tänaval ja siis kohe rahvatantsijaid kaema Musumäele, keerutasime ise ka jalga ning meeleolu oli ülev nagu suve algusele ikka kohane on.

 

 

 

Sähvikud: kahekümnes kohtumine

Milline on raadio tänapäev? Kas ja mida kuulatakse, autoroolis, köögis hommikukohvi juues, taustaks või meeleoluks.  Millised on erinevatele sihtgruppidele mõeldud raadiokanalid Eestis. Saime teade, et Eesti kõige positiivsem raadiokanal on Sky pluss. Klassikaraadio kuulajate seas on lemmiksaateks jätkuvalt Raadioteater. Uurisime, millist formaati täidab “Kirillitsas Eesti” ja kuulaisme saatelõike ning kommenteerisime ja lisasime oma mõtteid.  Vikerraadio huvitamateks saadeteks jäid Helgi Erilaid ja “Aja jälg kivis” ning ” Huvitaja” oma päevakajaliste teemadega. Igaüks otsis oma lemmikkrubriigi ja tutvustas seda klubilistele.

Sähvikud: kaheksateistkümnes kohtumine

Suvi ja matkamine Eestimaal on peaaegu sünonüümid. Mida pakkida kaasa matkakotti, kui ees on 2-ööpäevane retk kaunil Eestimaal. Mida võtta, mida jätta ja kuidas minna ja kuhu minna ning miks minna? Kust leida infot ööbimiskohtade kohta, kuidas neid broneerida. Millises huvitavas majutusasutuses tahaksid sina ööbida ja kuhu kutsuksid kaasa oma sõbrad? Milliseid suvefestivale erinevates Eestimaa linnades toimub ja mida tähendab elamusturism. Otsisime  internetist, mis elamusi on välja mõeldud lastele, milliseid täiskasvanutele- martsipani maalimisest kuni paintballi ja hülgevaatluseni välja. Väikeses riigis võib igaüks leida omale meelepärast.

Sähvikud 21. kohtumine

Täna heitsime veelkord pilgu eestlaste vaimsesse varasalve. Me oleme juba varem tundma õppinud ja teada saanud, et eestlased on väga usuleiged st vähesed usuvad kristlikku jumalasõna. Mida siis eestlased usuvad? Kui levinud on usk loodusesse, hingedesse ja haldjatesse?
Evelin oli välja otsinud kõik eestlaste vanad jumalad, alates Taarast, Maaemast,Ilmarisest , Ukust, Vanamuisest jt.Leidsime, et üllatav jumalanna oli ÄIO – unejumalanna,kes uinutas lapsi äiutades magama.
Ühiselt jõudsime järeldusele, et puude ja taimede vägi ning ravimtoime on vägagi usutavad, aga kahjuks tänapäeval siiski vähe kasutatavad.Tore oli teada saada, et mõned puud on hea auraga ja teised mitte. Igaüks leidis endale ka puude hulgast sobiva puu, kelle ravivale väele võib loota, kui end halvasti tunned. Hakka või uskuma! Igaüks on ju tegelikult tundnud , kui rahustavalt mõjub kõndimine metsas. Ja metsa eestlased armastavad.Vaatamata sellele, et 50% Eesti pindalast on kaetud metsaga,ei võeta kerge südamega maha ühtegi puud. Võitlus metsade säilitamise eest käib iga päev.
Tutvusime Eesti hiiemetsade,ohvriandide ja loodusallikatega, mis on tähistatud ka turismikaartidel. ETV 100 raames istutatud tammikud aitavad nooremal põlvkonnal edaspidigi säilitada usku metsa väesse.