Rohelised: neljateistkümnes kohtumine

toimus 18. aprillil ja oli pühendatud rahvuslikule käsitööle. Klubiliikmeilt kõlas kaks huvitavat ettekannet. Vestluse õnnestumisele oli abiks töölehtedel väljajagatud käsitööalane sõnavara. Ettekujutuse eesti rahvuslikust käsitööst said klubiliikmed vastavalt Interneti-lehelt. Eriliseks muutis õhtu ühe klubiliikme esitlus ukraina rahvariietest. Tal oli ette valmistatud ka slaidipresentatsioon, mis pärast tipptasemel It-spetsialistide panust programmiotsingul õnnestus ka ekraanile manada. See andis parema ettekujutuse ukraina rahvariiete kohalikest erinevustest ja rahvuslikust omapärast (pärg, lindid, kutšma, karpaatide õlgmüts jms). Vene rahvariiete ajaloost, rahvariietest meestel ja naistel ning lastel, erinevustest rikaste ja vaeste riietuses oli samuti huvitav teada saada. Koos endisaegsete käsitöövõtetega on osalt käibelt kadunud ja kadumas ka sellega seotud sõnavara.

Lepiti kokku ka järgnevatel kohtumistel ettenähtud vaba teema suhtes. Klubiliikmed pakkusid välja teemaks lemmikfilmi, -raamatu, teatritüki, mõne meeldejäänud reisi, juhtumi või kunstiteose teema.

Kodune ülesanne oli kaasa võtta üks käsitööese ja rääkida sellest.

Rohelised 13 .kohtumine

Kohtumine algas kirjeldustega ülestõusmise pühadest vene traditsioonide kohaselt , klubilised tutvustasid erinevaid pasha valmistamise viise, millega täiustasime oma retseptiraamatut. Lugesime ka eestikeelseid luuletusi , mida olid õppurid kaasa võtnud : Puskin, Suits, Liiv jt,

Peamiseks vestlusteemaks kujunesid rahvakalendri tähtpäevad ja nende tähistamise kombed . Võrdlesime eesti ja vene rahvakombeid. Tutvusime lähemalt Eesti rahvariietega, uurisime erinevusi kihelkondade riietuses. Erilist huvi pakkusid tikitud särgid, heegeldatud pitsid,tanud, seelikud, põlle, sõled.Ja muidugi  setu hõbedast ehted! Selgus et paljud naised on ise väga tublid käsitöötegijad ja  teema pakub huvi edaspidisekski. Järgmiseks korraks valmistavad klubilised ette vene ja ukraina rahvariiete kirjeldused.Ootame huviga!

Rohelised: kaheteistkümnes kohtumine

toimus 4. aprillil. Oskar Lutsu nime olulisust kaasajal rõhutasime temanimelise huumoripreemia olemasoluga seoses. Vaatasime videolõiku preemia (ahjuroobi) üleandmise tseremooniast Gert Kiilerile.  Tõmbasime paralleele Tootsi-lugudega.

Pikemalt keskendusime meediateemale Aktuaalse Kaamera uudiste alusel.  Vaatamise järel tõime üheskoos välja olulisimad uudised poliitika, majanduse, kultuuri ja spordi vallas. Osavõtjad olid üht-teist olulist tähele pannud ja oskasid nähtu sõnadesse panna.

Kuulama ja kaasa mõtlema pani luuletuste lugemine. Kõlasid Paul-Eerik Rummo, Gustav Suitsu ja Lydia Koidula luuletused. Üks klubiliige oli välja kirjutanud isegi mitu Suitsu tuntud luuletust. Ettelugemine andis tunnistust eesti keele heast hääldusoskusest.

Tähtpäevadega seoses olid aktuaalsed ülestõusmispühad. Lünkteksti täitmisega said osalejad lisateadmisi nii pühadest kui ka sõnade grammatilisest kasutamisest  lauses. Kodus jäi leida oma pere pühade toiduretsept ja järgmisel kohtumisel seda tutvustada.

 

Rohelised: üheteistkümnes kohtumine

28. märtsi kohtumine algas ajakirjade tutvustamisega. Liikmed olid lugenud eestikeelsest ajakirjast häälega ahistamisest, kassi trikkidest ja kirsipuude õitsemisest Jaapanis. Seejärel vaatasime koos videod, kus laulis üks Jaapani koor koos Eesti kooriga kirsiõiest (“Sakura”). Jätkasime ajalehtede ülevaatega: pealkirjade põhjal tuli kokku seada oma uudis ja slaididelt ära arvata, millise uudisega võis olla möödunud nädalatel tegu.

Jooniste abil tuli anda enesehinnang oma keeleoskusele, põhjendada, kus keegi oma keeleteadmistega praegu on.

Rääkisime O. Lutsu “Kevade” ainetel tehtud filmist ja selle kuulsaks saanud tegelaskujudest: Arno, Teele, Toots, Kiir. Arutasime, miks “Kevade” on armastatud nii raamatu kui filmina ja kas sellised karakterid on ka tänapäeva koolis. Vaatasime lõiku filmist.

Kodus jäi leida üks eestikeelne luuletus.

 

 

Rohelised: kümnes kohtumine

21. märtsi kohtumisel rõõmustasime koos kevade alguse üle. Rääkisime kahe olulise laulu saamisloost ja sõnadest. Need olid “Mu isamaa on minu arm” ja Eesti hümn. Osavõtjad olid juba ammu tahtnud hümni sõnu tundma õppida, nimelt oli üks klubiliige jalgpallimatšil  A. Le Coq Arena staadionil saanud suure elamuse, kui tuhanded pealtvaatajad hümni laulsid. Koos hümni laulmine õnnestus igati. Kuidas kulgesid Eesti Vabariigi sündmused edasi 100 aastat tagasi, vaatasime dokumentaalfilmi “Oma Maapäev” abil, kus juhtunut valgustas ajaloolane Ott Sandrak. Otsisime vastust küsimusele, mis sai Jüri Vilmsist. Eesti kultuurile ja ajaloole pani järele mõtlema Eesti-aineline viktoriin. Eesti keele kui võõrkeele oskusest ja julgusest seda kasutada kuulsime paaristööna läbiviidud vestluses.

Kodus jäi ajakirjandusteemaga seoses läbi lugeda üks artikkel ajakirjast ja sellest järgmisel kohtumisel rääkida.

 

 

Rohelised: üheksas kohtumine

14. märtsi kohtumine oli suures osas pühendatud emakeelepäevale. Rääkisime selle tähtpäeva tähistamisest. Vaatasime videod etteütluse dikteerimise kohta ETV-s. Klubiliikmed kirjutasid ka oma etteütluse meeleolu teemal ja selgitasime välja võitja, kes kõige paremini sellega hakkama sai. Huvipakkuv oli video, kus eri rahvustest treenerid näitasid hääldusharjutuste varal oma eesti keele oskust ja rääkisid oma kokkupuutest eesti keelega. Sealt läksimegi sujuvalt üle hääldusharjutuste teemale. Osavõtjad said hääldamisega üllatavalt hästi hakkama.

Õppekäigu kokkuvõtteks ajaloomuuseumisse tuli rääkida oma muljetest neile, kes sel päeval kohal ei olnud. Sügava elamuse jättis kõigile Balti kett (vt allolevat Nataliia tehtud pilti,IMG_20180311_135242 kus eestvedaja Piret räägib Balti ketist), samuti kaminasaal Evald Okase panoraammaaliga ja film Vabadussõjast.

Slaidide abil said liikmed teada, milliseid Eesti Keele Instituudis koostatud õppesõnastike tuleks kasutada. Mängisime ka põhisõnastikus leiduvaid keelemänge.

Ajakirjandusteemaga seoses tutvustas eestvedaja Helgi väljendeid, mille abil loetud artiklist rääkida. Igaüks sai ajakirja kodus lugemiseks. ja ühe artikli väljavalimiseks, millest uuel kohtumisel rääkida.

Rohelised: teine õppekäik

11. märtsil tegime õppekäigu hiljuti avatud ajaloomuuseumisse Maarjamäel, kus vaatasime püsinäitust “Minu vaba riik”. Ringkäigu juhatas sisse eestvedaja Helgi, kes andis stendide ja piltide alusel põhjaliku ülevaate lossi asutajast krahv Anatoli Orlov-Davõdovist, tema perekonnast ja lossist kui nende suveresidentsist. Peterburi krahv nimetas koha arvatavasti oma abikaasa Maria auks Marienbergiks, kust pärineb praegune nimi Maarjamägi. Eksponaatide abil said osavõtjaile arusaadavaks sündmused, mis viisid Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni. Piltidelt vaatasid vastu inimesed, kes olid nende ajalooliste sündmuste juhtivad tegelased. Eestlaste vabadusvõitluse jälgimiseks Vabadussõjas ja lahingutes Võnnu all pakkus hea võimaluse vanade kaadritega lühifilm. Küüditamise teemat aitas väljapanekule lisaks valgustada külaline, kes oli lapsepõlve Eestist väljasaadetuna  Siberis veetnud. Ühises vestluses tuli välja, et nii mõnegi klubiliikme peres oli keegi represseeritud. Leidsime, et loss on korralikult restaureeritud ja lahkusime muuseumist ajaloo vallas kogemuste poolest rikkamana.

rikkamalt.