toimus 27. juunil. Algul rääkisime, kuidas keegi jaaniõhtut ja jaanipäeva veetis.  Huvitavaid tegevusi oli  palju. Oldi Keila-Joa lossis, sõpradega Nelijärve puhkebaasis, Tartus Gaudeamuse Jaaniöö müsteeriumi vaatamas ja laulupeol.

Järgnes Eesti-aineline viktoriin. Küsimused käisid lipuvärvide, hümni sõnade, presidentide, vapi jps kohta.

Et tegemist oli viimase kohtumisega, seetõttu oli aeg kokkuvõtete tegemiseks. Igaüks analüüsis oma edusamme, aga  rääkis ka sellest, mis klubi tegevuses meeldis ja mida võiks paremini teha. Tõsteti esile seda, et rohkem saadi teada eesti kultuurist ja kommetest ning ajaloost. Olid huvitavad teemad. See aitas paremini aru saada eestlaste mentaliteedist. Oli võimalus eesti keeles rääkida. Sai tutvuda toredate klubikaaslastega. Positiivne õhkkond, mille eestvedajad lõid, aitas kaasa kohtumiste õnnestumisele. Mõni klubiliige oleks soovinud siiski saada eesti keele grammatikas õpetust, teine soovinuks rohkem rääkida ja kolmas et autoparkla oleks lähedal.

Kohvipausi ajaks oli igaüks midagi maitsvat kaasa toonud, nii et pidulaud sai rikkalik. Isuäratavad olid eestvedaja Helgi venna suitsetatud ahvenaga võileivad ja klubiliikme kiluvõileivad.

Nii lõppeski roheliste lugu.

 

toimus 20. juunil ja oli pühendatud eestikeelsele ajakirjandusele. Kohtumise esimesel poolel tegelesime reklaamiga. Osalejail oli ülesanne ajakirjadest leida, mille kohta reklaami tehakse ja mis asju reklaamitakse. Reklaame kogunes terve tahvlitäis, harva kui mõni neist kordus. Värvilistes pildirikastes ajakirjades reklaamitakse hulgaliselt kõige erinevamaid asju ja tooteid: taimi, seemneid ja lillesibulaid, samuti loodusravimeid, loodustooteid, mahalapressi, aga ka merereise jpm. Osalejatel tuli reklaamikuulutustes leitust rääkimisel kasutada mitmuse osastava vorme. Edasi tuli üles otsida lööklaused, mis kutsuvad ostma.

Kohtumise teises pooles pidid klubiliikmed reklaamima meie Roheliste klubi ja kutsuma uusi liikmeid selles osalema. Kohalolijad tegid innuga reklaami. Lühikese aja jooksul tulid nad headele mõtetele ja panid need koos illustratsioonidega paberile. Juurde lisasid nad sobivad üleskutsed, mille õigekirja hoolega täpsustasid eestvedajatega.

Seoses läheneva jaanipäevaga lugesime kohtumise lõpul Fr. R. Faehlmanni muistendit “Koit ja Hämarik” ja rääkisime selle loo tähendusest ning olulisusest. Kuulajaile pakkus autor ja muistendi kirjutamise aeg huvi.

Osalejaile jäi ülesanne võtta järgmiseks kohtumiseks ise midagi söögipoolist kaasa, et lõpetamist väärikalt üheskoos tähistada.

toimus 13. juunil. Algul meenutasime Teatri- ja Muusikamuuseumis nähtut. Arutlesime, kes on kuulus inimene ja mida tähendab see sõna. Rääkisime, mida nägime lillefestivalil. Osavõtjate lühikokkuvõte oli, et õppekäigul meeldis kõik.

Pikemalt peatusime eesti vanadel usunditel muinasajal.  Eestlased olid maausku ja metsausku. Peajumal oli Taara. Tartu-sõiduga seoses oli peamiselt vaatluse all laulu- ja kunstijumal Vanemuine. Lugesime Faehlmanni muistendit Vanemuisest ja arutasime üheskoos selle sisu tähenduse üle.

Siin elanud inimesed austasid puid, maad ja linde. Kõne all oli puude võlujõud: missugused puud annavad, missugused võtavad energiat. Vaatasime internetist Eestis esinevate olulisemate puuliikide pilte. Teemaga haakusid nõiaprotsessid, usk selgeltnägijate ennustusse. Osavõtjaile pakkus huvi eelkõige maausk ja hiite austamine.

Kodus jäi ette valmistuda õppesõiduks Tartusse ja järgmisel kohtumisel rääkida midagi, mis Eesti Rahva Muuseumist  või Tartust meelde jäi. Samuti ajakirjandusteemaga seoses jälgida, mis on maailmas juhtunud.

 

 

 

toimus 16. juunil Eesti Rahva Muuseumi Tartusse. Muuseumi külastust alustasime kohvipausiga muuseumi fuajees. Jõime kohvi ja sõime värskeid pirukaid, mis maitsesid hästi. Giid oli folklorist Eha Jakobson, kelle jutt paelus ja pani kaasa elama. Tema juhendamisel tegime ringkäigu ERMis. Pikalt rääkis ta eesti ajaloo erinevatest etappidest ja näitas illustreerivaid eksponaate sinna juurde. Eriti suurt huvi pakkusid kõigile Kukruse emanda säilmed ja nendega seotud lugu. Nägime ka esimest Eesti lippu ja kuulsime, kui suur õnn see on, et lipp on alles ja kui raske oli seda keerulistel aegadel hoida. Üle kõige oli aga soome-ugri rahvaste elu-olu kajastav näitus. Aeg muuseumis läks lennates.

Osavõtjaile pakkus naeru ja nalja  muuseumi lähedal asuv Tagurpidi maja.  Ilm oli imeilus. Enne ärasõitu tegime jalutuskäigu Tartu linnas: kaunis oli Emajõe kallas ja vaikselt voolav Emajõgi.  Raekoja plats oli rahvarohke: mängiti rannavõrkpalli, külalised nautisid sooja ilma, pakutavat sööki ja jooki. Meie kinnitasime keha Balkani restoranis.

Tagasiteel laulsime Roheliste eestvõttel ja eeslaulmisel koos bussitäie rahvaga klubi lemmiklaulu “Kaugel külas”.

 

toimus 8. juunil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, kus oli avatud uus püsinäitus “Lood ja laulud”. Ekspositsiooni lood kuuluvad eesti kirjandusklassikasse ja laulud repertuaari, mida tunneb iga eestlane. Nende kaudu saab tutvuda muuseumi kogudega ja meie maa ajalooga, milles on oluline koht nii muusikal kui ka teatril. Muuseumitöötaja Astrid Vilt tutvustas lähemalt eesti rahvapille ja kirikukellade helinat Tallinna kirikutes ning lubas osavõtjail musitseerida kontsertklaveril. Läbi vanalinna siirdusime Tornide väljaku poole osa saama lillefestivali lillnäitusest. Teel peatusime Harju tänaval, kus meenutasime sõjaõudu Tallinna pommitamisel 1944. aastal. Pikema peatuse tegime Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus rääkisime kooli asustusloost ja fuajees Gustav II Adolfi pildi ja kuju juures Rootsi kuninga teenetest. Seejärel nautisime värsket õhku ja lillede ilu lillefestivalil. Õppekäigu lõpetasime Ukraina kultuurikeskuse ees Laboratooriumi tänaval, sest osa meie klubiliikmeist on ukrainlased.

6. juunil oli pühendatud loodushoiu teemale. Külas oli ETV  “Osooni” saate toimetaja Õie Arusoo.

Maikuu oli looduskaitsekuu, seetõttu oli  tähelepanu all  linnukaitse, loomakaitse ja märgalade kaitsmine. Looduskaitsest võib rääkida juba 1297. aastast alates, mil keelati metsaraie. 1664 hakkas kehtima Rootsi metsaseadus: 1 puu raiud, 2 istutad asemele. Ametliku alguse sai looduskaitse  siiski 1910. aastal Vaika saartel linnukaitsega seoses. Vaatasime üheskoos “Osooni” saate videolõike  Lahemaa rahvuspargist, mis on ühtlasi nii muinsuskaitse kui ka  looduskaitse all, samuti Soomaast, konnade kudemisest. Meeli köitsid peitliku eluviisiga mägrad. Mõtlema pani inimese ja looduse suhetele videolõik huntide sotsialiseerimisest ühes Saksamaa rahvuspargis. Maailma tuleviku pärast pani muretsema prügi, eriti plastiku ja mereprügi rohkus eelkõige Aafrika riikides.

toimus 30. mail. Kohtumise teema oli Eesti geograafia, vaatamisväärsused, siseturism, maaturism. Osavõtjad rääkisid, kus nad Eestis on käinud ja missuguseid kauneid paiku külastanud. Meeliskohad olid Taevaskoda, Paldiski, Hiiumaa. Kaasa oli võetud ka pilte, mis meenutasid kunagi tehtud retki. Ukrainlasest klubiliige rääkis külalislahkusest, mille osaks ta oli saanud Eestis ringi rännates.

Rännuteemat arendades vaatasime  veel üheskoos üle Anu Välba saates “Hommik Anuga” saatejuhi  intervjuu Jõhvi noormehega, kes oli teinud hääletades läbi ümbermaailma reisi.