Rebased: kaheksateistkümnes kohtumine

toimus 17. mail. Pärast väikest sissejuhatavat küsimuste-vastuste ringi võtsime uuesti käsile pooleli olevad teemad. Meie Eurovisiooni ennustus oli tulemusrikas, sest oli ka üks täppi läinud pakkumine, et Elina saavutab 8. koha. Kohtumise lõpus kuulasime mitmete riikide eurolaule ning Birgiti esituses Iisraeli võidulugu, mille eestikeelsed sõnad oli kirjutanud Leelo Tungal.  Tänase kohtumise kandvaks teemaks oligi filmi “Seltsimees laps” arutelu ja analüüs, aga ka ülevaade Leelo Tungla elust ning loomingust. Vaatasime lõike Mart Juure intervjuust Leelo Tunglaga ERR-i arhiivist, filmi “Seltsimees laps” treilerit, filmivõtteid Võrus, Raekoja platsil. Saime teada, et Moonika Siimets oskab mitte ainult olemasolevat materjali ekraniseerida, vaid lisab loosse ka oma sära ja nägemuse, mis väljendub suurepäraselt valitud näitlejates, huvitavalt arenevas loos ning muidugi ka režiis. Filmimeeskond ei pidanud haldama mitte ainult ajastukohase olustiku tabamist, vaid ka Eesti filmiajaloo suurima bluescreeni abil 1950. aasta Tallinna Raekoja platsi võtteid. Ajakohastati veel nii Estonia tearit kui ka Sõpruse kino. Jõudsime vaadata jupikese teisestki intervjuust Leelo Tunglaga, mis pärit kultuurisaatest “Plekktrumm” ja intervjueerijaks Joonas Hellermaa. Head Rebased, seekord on ka kodune ülesanne! Vaadake lõpuni intervjuu: https://kultuur.err.ee/748961/err-ee-video-leelo-tungal-ja-mart-juur-esitlesid-naisekae-puudutust

ja valmistage ette jutustus oma lemmiklauljast (laulust, muusikast) koos illustreerivate muusikapaladega!

 

Rebased: viies õppekäik

toimus 14. mail. Käisime vaatamas filmi “Seltsimees laps”. Solaris Apollos jooksis see film täna viimast päeva. Eelteadmised filmi sisust olid kõigil Rebastel olemas. Film jutustas Leelo Tungla lapsepõlve kõige traagilisemast episoodist, aastatest 1950-1953, kui ta ema arreteeriti, Siberisse saadeti ning pärast Stalini surma rehabiliteeriti. “Seltsimees laps” valmis Eesti 100 kultuuriprogrammi raames ja oli pühendatud kõigile stalinistliku režiimi ohvritele. Neljapäeval jätkame sealt, kus täna lõpetasime. Siis on ehk ka üleskruvitud emotsioonid rahunenud. Selg sirgu, lõbus-lahke nägu ette!

Rebased: seitsmeteistkümnes kohtumine

toimus 10. mail. Kohe alguses panime veerema diskussiooniratta. Teemasid, mida läbi arutada, oli palju: eilsele Euroopa päevale pühendatud kontsert ja muud üritused, emadepäev, Arnoldi Rüütli 90. ja Eve Kivi 80. sünnipäev, “Teeme ära” ja nõukogude aja laupäevaku erinevus, Niguliste kiriku ekskursiooni ja kontserdi muljed… Niguliste kirikus nähtud kaunid vitraažid polnud küll Dolores Hoffmanni loodud, kuid sellegipoolest tekkis kõigil just selle kunstniku tööde vastu huvi. Vaatasime ETV arhiivist “Prillitoosi” põhjalikku intervjuud Dolores Hoffmanniga, kust saime teada põnevaid seiku tema keerukast elusaatusest, mõtteid loomingust, loojatest ja loomisest. Pärast kohvipausi heitsime pilgu Andrus Kivirähki viimase aja tegemistele. Kuulasime tema mõtteid uuest lasteraamatust “Tilda ja tolmuingel”, analüüsisime huvitavat kujundit, et tolmus on peidus info, mida kusagil mujal enam pole. Kuna Eurovisiooni finaal on lähenemas, panime kirja ka oma ennustused, millise koha Elina Netšajeva saavutab. Järgmisel korral on siis selge, kellel meie hulgast erilised selgeltnägemise võimed on. Eurovisiooni teema käsitlemine viis 2002. aasta Tallinnas toimunud lauluvõistluse meenutamiseni. Rääkisime meessaatejuhist Marko Matverest, kes sellel aastal oma esimest juubelit tähistas. Vaatasime videoklippi saatest “Hommik Anuga”, milles sõbrad Matvere ja Tätte oma kolmekümnele tegevusaastale tagasi vaatavad. Lõpetuseks oli aga meenutus aastast 2002, videoklipp “Muinaslugu muusikas” Marko Matvere ja Anneli Peebo esituses. Meie järgmine kohtumine on juba esmaspäeval kell 18.00, siis läheme filmi “Seltsimees laps” vaatama. Olge palun õigeaegselt kohal! Päikselist nädalalõppu kõigile! 🙂 🙂 🙂

Rebased: neljas õppekäik

toimus  6. mail Niguliste kirikusse, kus asub Niguliste muuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Kiriku ajaloost ja muuseumi eksponaatidest rääkis lähemalt giid Anastassia Langinen. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Pikemalt saime teada Hermen Rode töökojas valminud suurejoonelise peaaltari retaablil kujutatud  sündmustest ja  tegelastest. Eemalt vaatasime Bernt Notke kuulsat  “Surmatantsu”. Huvi äratas Hõbedakamber, kus on valik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust, peamiselt Tallinna gildide ja Mustpeade vennaskonna vara. Lähemalt uurisime Mustpeade vennaskonnale kuulunud haruldast hirvejalgpokaali (1721), mis olevat Peeter I  kingitus. Põrandat katsid  kesk- ja varauusaegsed hauaplaadid.  Pilku köitsid jõukate linnakodanike, aadlike ja pastorite  kirkavärvilised restaureeritud epitaafid ja vappepitaafid seintel. Kontserti kuulates imetlesime silme ees olevat  vitraaži, mille autor on Rait Prääts.

Järgnes orelipooltund. Musitseeris professor Andres Uibo. Kavas oli Franz Tunderi (1614-1667), Edgar Arro (1911-1978) ja Dietrich Buxtehude (1637-1707)  helilooming.

Osavõtjad jäid üritusega rahule. Suur tänu korraldajaile ja toetajaile.

IMG_0775IMG_0778IMG_0789

Rebased: kuueteistkümnes kohtumine

toimus 3. mail. Käes on kevad ja paljudest tugitoolisportlastest on saamas tervisesportlased, seega on õige aeg heita pilk eesti spordi ajalukku. Alustasime raskekahurväest ja keskendusime kõigepealt Georg Lurichi rollile Eesti spordielus ja inimeste teadvuses. Tutvusime Georg Lurichi elu ja spordisaavutustega, vaatasime ERRi videomaterjale Lurichi mälestussamba avamisest 22.04.18 Väike-Maarjas ja kuulasime meie praeguste spordikuulsuste mõtteid Georg Lurichi mõjust nende kujunemisele. Pärast kohvipausi tutvustasid klubi liikmed praeguse hetke tippsportlasi Ragnar Klavanit, Kostja Vassiljevit, Anett Kontaveiti ja Kelly Sildaru. Kõigil olid ettekanded väga hästi ette valmistatud, lisaks  isiklikud elamused! Mitte kõigil pole pilti koos Eesti koondise kapteni Ragnar Klavaniga! Aga Svetlana pojal on! Lõpetasime jällegi maadlejaga, tutvusime kahekordse Berliini olümpiamängude võitja Kristjan Palusalu elu ja sportlasteega, vaatasime filmikaadreid tema saabumisest Berliini olümpiamängudelt ning austamisest Kadrioru staadionil, kuulasime helifaili, kus Oskar Lõvi intervjueerib Berliinis hetkel veel ühekordset olümpiavõitjat. Sport on värvikas kultuuriliik ja iseloomustab rahvast huvitava nurga alt. Mens sana in corpore sano! 🙂

 

 

 

Rebased: viieteistkümnes kohtumine

toimus 26. aprillil. Käsitletavaid teemasid oli mitmeid, alustasime aktuaalsematest – rahvusloomast hundist ja ülikooli rektori valimistest. Kohtumise üheks oluliseks osaks oli eestikeelse ajakirjanduse kuuülevaade. Kõige rohkem artikleid pärines Pealinnast, aga esindatud olid ka Postimees ja Nõmme Leht. Kajastust leidsid nii Tehnikaülikooli 1. mai piknik, kus esinejaks ansambel Terminaator, kui Birgitta festival, kalafestival, Toidumess 2018, parkimine haiglate ja polikliinikute juures, perepuhkuse planeerimine jm Pärast kohvipausi olime valmis heitma pilku Eesti kunsti varasalve. Meie külaline Olena Vorobiova tutvustas Eesti kunsti 18.-19. sajandil, rääkis A. Weizenbergi, J.Köhleri ja A. Adamsoni töödest. Pärast külalise ettekannet rääkisime Eduard Viiraltist ja vaatasime Rein Raamatu animatsiooni “Põrgu”. Kohtumise lõpetasime ülevaatega kunstist 20. sajandil siin ja sealpool raudset eesriiet.

Rebased: 14. kohtumine

toimus 19. aprillil. Kalsi, tanu, nipeldama, kurrutama, krookima … Mis teema meil käsil oli? Õige! 🙂 – Rahvuslik käsitöö! Eestvedaja Piret demonstreeris oma valmistatud Rapla rahvariiete pluusi, vööd, hõbesõlge; tutvustas vöökirja, pitsi ja riidemustri kavandeid, tikkimise mustreid jm palju huvitavat. Kõiki vaimustas kannatlikkus ja osavus, tänu millele rahvariided valmivad. Pärast kohvipausi vaatasime saatelõike Haapsalu Pitsimaja käsitööklubis valmivatest Haapsalu sallidest ning ülevaadet sallimeister Elmar Looritsa loomingust. Pole just palju mehi, kes selle harrastusega tegeleksid ja veel nii meisterlikult! Üks klimp supi sees, nii teda hellitavalt kutsutakse. Mitmed klubi liikmed olid kaasa võtnud oma käsitööd: põnevas tehnikas kootud müts, omavalmistatud ehted, poja meisterdatud ehislaegas, aga ka pilte oma suurematest töödest nagu kardinad ja võrkkiik … Pärast kõike seda ilu tegime ka ülevaate faktimaailma, seletasime lahti nii kinda kui vöö ajaloo ning maagilise mõju. Käsitöö on imeline anne ja õnneks jagub huvilisi ka tempokas tänapäevas. Järgmisel kohtumisel on meil jälle kavas ajalehtede ülevaade, olge palun valmis!