Rebased: kahekümne neljas kohtumine

ehk siis meie viimane kohtumine toimus suvisel pööripäeval, 21. juunil. Kohtumise alguses oli kõigil palju Tartu õppereisist pajatada. Igaühele meeldis ERMis mingi detail teistest enam: esimene sini-must-valge lipp, Kukrusse emanda hambad ja ehted, Mordva tare, 2. korruse klaaspõrand, rahvariiete näitus … Inimesed on erinevad, erinevad on ka eelistused. Edasi saabus hetk, kui lugesime tahvlilt ette Anita ja Tiidu tervituse ning head soovid klubilistele ja eestvedajatele. Meie lõpuõhtu kohvilaud oli kaetud hõrgutistega ja mõjus tähtsale hetkele vastavalt pidulikuna. Pärast kohvipausi vaatasime teleteatri etendust “Meri ja Orav”, mis võttis kokku nii mõnegi hooaja jooksul kõneks olnud teema. Edasi läks jutulõng jaanipäevale. Kuulasime ansambli FIX esituses jaanipäevalaulu, lugesime ja seletasime sõnu ning siis laulsime ka ise! 🙂 Ja oligi käes kohtumise tipphetk, kui kõik aktiivsed klubilised said kätte tunnistuse. Tegime pilte, soovisime üksteisele kaunist suve. Iga lõpp ei ole muud kui algus uus …

Rebased: kuues õppekäik

toimus 16. juunil. Seekord sõitsime Tartusse ja külastasime Eesti Rahva Muuseumi ning tutvusime Tartu huviväärsustega. Tore oli see, et seekord osalesid üritusel kõik klubid. Tegime palju koos, aga üht-teist ka ainult oma klubiga. Alustasime ekskursiooni kohvipausiga. Nojah, seekord siis sedapidi! Kõik kiitsid maitsvaid küpsetisi ning pidid valima kahe võimaluse vahel: kas võtta veel üks hõrgutis ja pärast kahetseda või jätta hõrgutis võtmata ja pärast ikkagi kahetseda … ERMis oli meie giidiks Eha Jakobson, väga pühendunud ja erudeeritud inimene, kes tegi oma tööd tõelise naudinguga ning nakatas meidki meeldiva huvipisikuga. Kulgesime mööda Eestimaa ajatelge, uudistasime soomeugrilaste elu-olu, osalesime pulmapeol ja karude tegemistes. Pärast ERMi külastust oli veidi vaba aega. Paljud huvilised külastasid “tagurpidi maja” ning kinnitasid, et sealne õhustik oli täis salapära. Igaühel oli oma eriline tunne: kellel hakkas pea ringi käima, kes  sai positiivse energialaksu, kes naeruhoo … Edasi viis meid buss kesklinna, kust iga klubi suundus oma radadele. Meie tipphetkeks oli ülikooli peahoone külastus. Uudistasime esimese korruse auditooriume ja kunagisi kateedrite ruume ning jõudsime teisele korrusele aula uste taha. Vaatasime seinale kinnitatud pilte sellest ühest  silmapaistvamast klassitsistliku arhitektuuri pärlist Eestis, mis on  ehitatud  1804–1809 ülikooli arhitekti, professor Johann Wilhelm Krause projekti järgi, kui kõrval asuvast kabinetist astus välja tööpäeva lõpetanud ülikooli aula administraator Rita Hade, kes pakkus meile välja võimaluse aulat ka seestpoolt vaadata. Oo, Moira, ole sa kiidetud! Milline õnn, milline vedamine! 🙂 Nägime ära ülikooli tähtsaima ruumi, aula, kus meie mõlemad eestvedajad kunagi oma diplomid rektorilt kätte said. Rita Hade rääkis, et aula uus ringpaigutus oli just tema ettepanek. Tegime pilte sellest ajaloolisest hetkest ja tundsime end väljavalitutena. Kahjuks oligi aeg bussi poole liikuda, aga see teekond oli nauditav, sest pärnad õitsesid ja meie kulgesime nende alt ja vahelt läbi. Oli selline tunne, et oleme kusagil lõunas puhkusel. Teel kodu poole laulsime juba tuntud laulu “Kaugel külas” ja arutlesime nähtu üle. Järgmisel neljapäeval, suvisel pööripäeval, on meie klubi viimane kohtumine. Küll aeg läheb kiiresti! Iga teekonna lõpetamine on natuke kurb, aga uued võimalused aitavad selle positiivseks tundeks muuta. Kohtume siis viimast korda suvel, kallid Rebased! 🙂

  

Rebased: kahekümne kolmas kohtumine

toimus 14. juunil. Meil oli külas Eesti Keele Instituudi teadur Maria Tuulik, kes rääkis erinevatest sõnaraamatutest, näiteks nagu assotsiatsioonisõnastikust, seletavast ja sünonüümisõnaraamatust jt Saime teada, millised uued projektid on temal ja ta kolleegidel käsil, vaatasime lustakaid videoklippe “Pasta ja makaron” ja “Boss ja pomo”. Proovisime ise järele, milliseid assotsiatsioone tekitasid sõnad meri, kollane, risk. Kuna Maria Tuulik käsitleb oma doktoritöös ka värve, saime teada, mida tähendavad sõnad võik, kõrb, raudjas, tuhkur, purpur jne Külaline õpetas, kuidas kasutada e-keelenõuannet ja jutustas valmimisjärgus sõnaveebist. Pärast kohvipausi jätkasime usundite teemat Fr. R. Faehlmanni muistendite “Vanemuise laul” ja “Koit ja Hämarik” abil. Lugesime ja arutlesime muistendeid, seletasime lahti võõrad sõnad, tutvusime jumal Ilmarise tegemistega ja tähtsusega soome-ugri mütoloogias. Sõnajala otsimise lugu juhtis meie mõtted seigale, et meie viimane kohtumine toimub suvisel pööripäeval ja siis on ka jaanipäev kohe ukse ees. Kuna täna on leinapäev, juuniküüditamise 77. aastapäev, meenutasime põgusalt neidki sündmusi ja rääkisime Vabaduse väljaku pisaratemerest ning ETV programmis olevatest saadetest. Head Rebased, olge laupäeval õigel ajal, st 8.45 Haigekassa juures. Lõbus-lahke nägu ette ja ERMi avastamine võib alata!

Rebased: kahekümne teine kohtumine

toimus 10. juunil. Selle kohtumise teemaks oli pilguheit Eesti vaimsesse varasalve läbi usundite prisma. Rääkisime sellest, mida keegi meist usub ja jõudsime järeldusele, et alati ei pea oma veendumust pealkirjastama. Eesti ajalugu on alati olnud seotud ka religiooniga – iga uus vallutaja tõi kaasa ka oma usu. Paganlikud eestlased pidid alluma ristirüütlite mõõgale ja vastu võtma ristiusu, alates 18. sajandist püüdis ennast kehtestada õigeusk. Õnnelikud on need, kes religiooni kui filosoofiat on õppida saanud. Raske on käia Louvre’s või Ermitaažis piiblilugusid tundmata, samamoodi on võimatu  tõlgendada “Fausti” või “Meister ja Margaritat”. Paganlike eestlaste tähtsaim jumal oli Taara, venelastel aga Perun. Seegi fakt on mäletamist väärt. Meie sakraalehitiste kaunite vitraažide sünnilooga saime tutvuda filmi “Jagatud valgus” vaadates. Eestlaste muinasusundiga tutvusime põhjalikumalt Tartu Ülikooli doktorandi Tõnno Jonuks’i loengut kuulates. Vahva oli tõdeda, et ka teadlase loengust kumas läbi rehepaplik seisukoht: muinaseestlased püüdsid esivanemate kultuse läbi elava kogukonna elu paremaks muuta.

 

 

Rebased: kahekümne esimene kohtumine

toimus 7. juunil. Sissejuhatavas vestluses (mis tehtud, mis teoksil) selgus, et ühel klubilisel oli olnud tõeliselt edukas nädal: poeg kaitses kõrgkooli diplomit, ise sai ta V kategooria raamatupidaja eksami tehtud ning võeti vastu tasuta inglise keele kursustele. Meie kõigi siirad õnnesoovid! 🙂 Tore aeg oli ka Rebasel, kes tütrel Prantsusmaal külas käis. Teiste klubiliste nädal oli möödunud tavapärasemalt, kellel paremini, kellel halvemini. Tutvusime põhjalikumalt ERMi õppekäigu ajakavaga, sest reis pole ju enam mägede taga. Meie kohtumise peateemaks oli Eesti floora ja fauna. Esimesena vaatasime videolõiku saatest “Osoon”, kus zoosemiootik Laura Kiiroja jutustas huntide sotsialiseerimisest ja seda kõike oli võimalik ka oma silmaga näha! Hunt kui meie rahvusloom väärib tähelepanu. Järgmine videoklipp viis meid mägra radadele ja elupaika. Pärast kohvipausi, kus maiustasime nii Prantsusmaalt toodud makroonide kui kohalike hõrgutistega (jagatud rõõm on mitmekordne rõõm!), vaatasime filmilõiku Naissaarest. Mitmed klubi liikmed on ka ise Naissaarel käinud ja said aktiivselt nähtule lisaks jutustada. Üks eestvedajatest on ise kogu saare 25-kilomeetrise rannajoone läbi matkanud, üks Rebane oma asutusega suvepäevi pidanud. Naissaare looduspargi direktor Tiit Koit rääkis saatelõigus samblikest. Looduse teemat jätkas ka videofilm Tallinna botaanikaaiast, kus metoodik Urmas Laansoo tutvustas botaanikaaia kollektsiooni, teadustööd, herbaariume, õpperadu ja raamatukogu. Huvitav oli teada saada, et öökuningannat tolmeldavad nahkhiired! Lõpetasime oma kohtumise puude ja põõsaste nimede meenutamise ja uute juurde õppimisega ja seda tänu Helina Reino slaidi esitlusele. Head Rebased, meie 22. kohtumine toimub pühapäeval, 10.06 algusega kell 11.00. Kohtumiseni! 🙂

Rebased: kahekümnes kohtumine

toimus 31. mail. Kõigepealt andsime sõna meie külalisele Janina Spavlenkovale, kultuuriseltsi Pritšudje juhatuse liikmele. Kuna Pritšudje tegevusvaldkond on kultuuriürituste korraldamine, keskendus külaline just kultuuriüritustele ja -reisidele, mis tutvustavad Mustvee linna elu ja ajalugu. Janina juhatas oma esinemise sisse Lennart Merelt pärit mõttega, et matkaja ei peaks imetlema oma teekonnal 500-aastaseid losse või kirikuid, vaid viljapõlde, mis on meie maadel laiunud tuhandeid aastaid. Seetõttu oligi külaline valinud Mustvee kultuuriloo tutvustamiseks raamatu “Mustvee sild”, sest sillad ühendavad nii rahvusi, riike kui ka religioone. Kõigile pakkus huvi külalise emotsionaalne jutustus ning põnevad pildid esitletavast raamatust. Saime teada mitmeid huvitavaid fakte, näiteks, et ristleja Aurora kahurid olid hiljem Peipsi sõjalaevastikus kasutusel, Narva- Mustvee- Tartu liinil sõitis aurik Jurjev, Sonda-Mustvee vahet sõitis kitsarööpmeline rong, mida tema susiseva hääle järgi “žutška’ks” kutsuti. Jutuks tulid veel vaimuliku muusika festival, rahvusvaheline õpilastööde konverents, eelseisev fotonäitus Lindakivi keskuses jm Pärast kohvipausi oli aeg teha ülevaade kuu ajalehtedest. Meie klubi liikmed on meistrid põnevate artiklite leidmisel! Tutvusime artikliga arhitekt Ülar Marki avangardistlikust lähenemisest balleti “Paul Keres” dekoratsioonide kujundamisel, vastumeelse töö mõjust inimese tervisele, Heli Veskimäe julgest veski ostust ja renoveerimisest Pirita jõe ääres jm Kohtumise lõpetasime kodus ettevalmistatud ülevaatega Eesti geograafilisest asendist ja olulisematest jõgedest, järvedest, saartest, kõrgustikest etc  Küll oli tegemist, et Soomaa rahvuspark kaardilt üles leida, aga leidmata ei jäänud midagi! Kohtumiseni juunis, kallid klubilased! 🙂

Rebased: üheksateistkümnes kohtumine

toimus 24. mail. Kohtumine algas vestlusringiga, kus igaüks jutustas, mida ta nädalavahetusel tegi. Selgus, et meie Rebased on päris kultuurigurmaanid, sest enamus osales muuseumiööl. Külastati nii Niguliste kui Pühavaimu kirikut, Filmimuuseumi, Kadrioru lossi, Raeapteeki, Vene muuseumi, Kiek in de Kök’i jt Kõigil oli midagi põnevat ja õpetlikku jutustada. Seejärel oli aeg kodus ettevalmistatut kuulata-vaadata. Pole midagi öelda, meie klubis on mitmekülgsed inimesed, kes orienteeruvad kultuuri erinevates valdkondades hästi. Ka lemmikmuusikast rääkimine sujus ladusalt, meil oli päris tõeline soovikontsert, kus oli võimalik kuulata nii Sarah Brightmanni, Andrea Botcelli, Muslim Magomajevi, Aleksandr Gratski, Goran Bregovici jt esinemist. Nõustugem lord Byroniga:

Kõigist ilu tütreist pühim
nõiduslikem oled sa, nagu sügav vetemühin
tasa voogad, muusika!

Pärast kohvipausi jätkasime muusika lainel. Kuulasime, tõlkisime ja loomulikult laulsime ka ise laule “Tuulevaiksel ööl” ja “Kauges külas”. Sõnavaraga töötades saime teada, mida tähendab kumer, mida tähendab ja kuidas näeb välja naat ja nõmmeliivatee. Tutvusime ka mõlema laulu curriculum’iga, Eva Talsi ja Kristiina Ehini vastuoluliste mõtete ning tunnetega, mis ajendasid laulu sõnu ja meloodiat kirjutama. Huvitav fakt seegi, et mõlemal kaunil ja andekal daamil on ühised vanavanavanemad Läänemaal! Kirsiks tordil oli videoklipp Hennesey uusaastakontserdilt, kus “Kaugel külas” kõlas Peter Brathwaite ja sümfooniaorkestri esituses. Jäi üle vaid andeka laulja eesti keele hääldust ja huumorimeelt kiita. Muusikalise osa lõpetasime Eesti üheks kaunimaks armastuslauluks tituleeritud “Juulikuu lumi” videoklipi vaatamisega. Järgmiseks korraks on jällegi kodune ülesanne: seekord tuleb vastata töölehel olevatele küsimustele eesti geograafiast.