R.O.T.T. Rattas: teine õppekäik

 

  1. jaanuar

Põlevkivimuuseumi Valge Saal, Kohtla-Järve.

Seekord otsustasime külastada Kohtla-Järvel asuva põlevkivimuuseumi Valget Saali. Kunagiseda saali nimetati linnagaleriiks. Administraator Helgi Kopliorg rääkis meile Valge Saali saamisloost ja praegusest tegevusest. Praegu on Valges saalis näitus Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekande Keskuse kunstiringi õppurite töödest ning veel üks põnev väljapanek „Eesti musterlapsed vanast Maretist“, kus saab näha Wabariigi ajal ilmunud naisteajakirjas üllitatud klantspilte lastest.

R.O.T.T. Rattas: seitsmes kohtumine

  1. jaanuar

Klubi R.O.T.T Rattas seitsmendakohtumise teemaks oli – Eesti kirjanduse varasalvest. Esitasime endale mitmeid küsimusi ja ühiselt otsisime nendele vastuseid.

Mida me teame eesti kirjandusest? Lapsepõlvest on meeles Sipsik, Muhv, Sammalhabe ja Kingpool, mõnel ka Nukitsamees ja Kunksmoor. Aga kes on Kristina Ehin ja Kaur Kender, Marie Under ja Vahur Afanasjev? Kuidas on kohalik eesti ja vene kultuur end eesti kirjanduseks põimunud? Kuidas on muusika ja kirjandus, film ja kirjandus omavahel seotud?

R.O.T.T. Rattas: esimene õppekäik

 

Klubi R.O.T.T Rattas esimene õppekäik (11.01.2019) oli pühendatud alanud Eesti Keele Aastale. Otsustasime tutvuda Jõhvi keskraamatukogu tööga. Esmalt rääkis raamatukogu direktor Ingrid Spitz raamatukogu hoone ajaloost – kunagi asus siin kinohoone. Seda on tunda ka praegu, saalid asuvad eri kõrgustel, lugemissaal oli kunagi kinomaja ootesaal. Kinosaali ehitati laed-põrandad vahele, nii sai raamatukogu endale teise korruse. Praegu asub esimeselkorrusel lugemissaal ja abonement, teisel korrusel asub lasteosakond. Huvitav oli kuulata, kuidas raamatukogu tellib uusi raamatuid, ajalehti ja ajakirju. Seda kõike eesti ja vene keeles, viimasel ajal ka inglise keeles. Mõnele raamatule tekkivad lugejate järjekorrad, on juhuseid kui eriti populaarse raamatu ootel on kuni 30 inimest. Saime teada ka raamatukogu internetiteenustest ning uudistasime ürituste kava. Lõpetasime õppekäigu väikese ülesandega – iga osaleja pidi sõnastama oma tänu kenadele võõrustajatele.

R.O.T.T Rattas: kuues kohtumine

16. jaanuar 2019

Rääkisime eesti keelest ja eesti meelest. Meelelaad, meele järgi olema, meeles pidama, meelt muutma, meelega tegema… No küll on eestlastel palju meeli!

Ja eesti keel, kus võib neli ühesugust täishäälikut kõrvuti kirjutada: kuu-uurija, töö-öö…

Selgus, et eesti keelt õpetatakse kõikides maailmajagudes ja ühe väikese keele jaoks ei olegi seda nii vähe.

Rääkisime oma eesti keele õpingutest ja sellest, mida eesti keel meile tähendab. Kuidas eesti keele oskus on meid nii mõnestki kummalisest olukorrast välja aidanud.

20181219_203551

R.O.T.T. Rattas: viies kohtumine

  1. jaanuar 2019

Head uut aastat!

Rääkisime möödunud pühadest: eesti jõulud, uusaasta, vene jõulud… Seekord olid vaatluse all mõlema rahva kombed ja perekondlikud traditsioonid.

Miks on nii, et iga rahva huumorimeel on natuke erinev? Kas eestlased, venelased, ukrainlased naeravad ühtede ja samade naljade üle? Ja millised on iga rahva spetsiifilised naljad? Mis on eesti keeles naljakat? Ja milline on eesti huumoriklassika? Igal juhul tundus film “Siin me oleme“ väga naljakas, kohe nii naljakas, et seda võis lausa parodeerida ja see paroodia omakorda videosse võtta ja uuesti vaadata. Igal juhul oli meil väga naljakas.

siiun me oleme 3