Pärlid: kaheksateistkümnes kohtumine

… toimus 18. aprillil. Lihavõttepühad lähenevad ning meie seekordne kohtumine oli ka kirev nagu lihavõttemuna. Alustasime aprilli sünnipäevalaste õnnitlemisega. Meie klubi traditsioonide hulka kuulub sünnipäevalaulu laulmine. Laulsime tänagi. Elagu Marina ja Tatjana, aprillikuu sünnipäevalapsed! 🙂 Edasi kulgesime Tammsaare-teema kokkuvõttega – vaatasime EFTA-l esitletud Jan Uuspõllu parafraseeringut “Tõest ja õigusest”. Tore oli tõdeda, et see rahvas, kes suudab nalja visata iseenda üle, on jätkusuutlik rahvas! Sissejuhatusele järgnes põhiteema, pilguheit eesti kunstiajalukku. Rääkisime meie kunsti ajaloost ja balti-saksa mõjust, esimestest päris oma kunstnikest Johan Köhlerist, August Weizenbergist ja Amandus Adamsonist. Edasi peatusime lühidalt nii Ants Laikmaa, Kristjan Raua tegemistel  kui Pallase kunstikooli avamisel. Pallase tunnustatumaid kunstnikke Eduard Viiralt pälvis tänasel kohtumisel palju tähelepanu. Pärlid on kunstigurmaanid. Veera tegi esitluse Paul Kondase ja Kaljo Põllu loomingust, Marina rääkis Eduard Viiralti elust ja loomingust. Tutvustatud said Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Adamson-Ericu teosed. Vaatasime Eduard Viiralti tippteostest inspireeritud Rein Raamatu animafilmi “Põrgu”. Kohvipaus oli meil sünnipäevapeole sobivalt rikkalik. Kohtumise teise poole pühendasime kunstile läbi huumoriprisma ja vaatasime mängufilmi “Lammas all, paremas nurgas”. Rõõmsaid lihavõttepühi ja lahket pühadejänest kõigile Pärlitele!

Pärlid: seitsmeteistkümnes kohtumine

… toimus 11. aprillil. Kohe kohtumise alguseks jõudis kohale meie selle kuu külaline, Tammsaare muuseumi pedagoog-kuraator Annika Aus. Annika, kes on nii aktiivne Tammsaare uurija kui ka pedagoog, alustas oma ettekannet hoopis küsimuste esitamisega klubi liikmetele. Kõik said lühidalt oma “Tõe ja õiguse” filmi muljetest rääkida ja muljed olid positiivsed! Edasi viis külaline meid ajas tagasi Tammsaare loomeaegadesse ja rääkis tema teoste küllaltki aeglasest tempost, vanast keelekasutusest, keerukatest pikkadest lausetest. Kõike seda kuulsid- märkasid klubi liikmed ka nähtud linateoses. Annika soovitas kõigile Pärlitele, kes muretsesid, et nad Tammsaare teoseid lugenud pole, alustada jutustustest, novellidest või kasvõi romaanist “Ma armastasin sakslast”.  Alles siis võiks keskenduda “Tõe ja õiguse” analüüsimisele. Külaline rõhutas, et meie kirjandusklassik räägib isiklikust läbi üldinimliku, teos on üles ehitatud vastanditele. Ka Andres ja Pearu on koos omaette toimiv maailm, kus Pearu toimib emotsiooni pealt ja Andres peab end jumala töö lõpetajaks. Tänu Annika Ausile saime teada, et Tammsaare oli esimene kirjanik, kes näitas, et eesti talupoeg tahab, oskab ja suudab olla peremees. Väga huvitav oli kuulda piibli rollist Tammsaare lapsepõlves, teoseid läbivast surnud ema helgest motiivist, deskriptiivsõnadest hele ja helisema.  Tammsaare oli üks esimesi, kes mõistis, et inimene pole terviklik, vaid üksinda siin ilmas. Sellise tõdemuseni lasi ta oma tegelasel Andreselgi 5. osas jõuda. Külaline jutustas ka põnevaid seiku Tammsaare elust, suhetest naistega, lastest, muusikaarmastusest, karakterite otsingutest turul jpm Pärast külalise lahkumist ja kohvipausi arendasime vestlust edasi, et anda tagasisidet esinejale. Suur aitäh kõigi Pärlite poolt, Annika! 🙂 🙂 🙂 Neljapäeval, 18.04.19 tähistame aprillikuu sünnipäevi!

 

Pärlid: viies õppekäik

… toimus 7. aprillil. Käisime kinos Solaris Apollo vaatamas A. H. Tammsaare suurteose põhjal valminud mängufilmi “Tõde ja õigus”. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Osades saime näha selliseid näitlejaid nagu Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Simeoni Sundja, Ester Kuntu jt. Nägime, kuidas Vargamäe uus ja järeleandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada. Film ei jätnud kedagi külmaks, kõigil tekkis tahtmine oma arvamus välja öelda. Järgmisel kohtumisel, 11.04 on selleks ka võimalus olemas. Korraldame diskussiooniratta ja lisaks sellele tuleb meile veel külla A. H. Tammsaare maja kuraator-pedagoog Annika Aus.

Pärlid: kuueteistkümnes kohtumine

… toimus 4. aprillil ja läbivaks teemaks oli toitumine, toitained, toit, toidutegemine ja toiduretseptid. Meil oli ka külaline, nimelt Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi. Külalise huvitavast ja aktuaalset teemat puudutavast ettekandest saime teada, miks peab sööma, mis mõjutab toitumist ja toiduvalikut, millist mõju omavad eeskujud, reklaam ja trendid, millised on erinevate maade toidu- ja toitumissoovitused. Saime teada, et eesti kasutab normaalse toitumise illustreeriva kujundina püramiidi. Tasakaalustatud toidusoovituse põhimõtted on lihtsad: mitmekesisus, liikumine, puhkamine. Mängisime ka arvamismängu, kus tuli ära arvata, kui palju kaloreid annavad erinevad magusaportsjonid. Huvitav oli teada saada, mida kujutab endast http://www.nutridata.ee toidupäevik. Pärlitel oli külalisele ka hulga küsimusi. Pärast kohvipausi, tervislikku, muide, tutvustasid Pärlid oma lemmiktoite ja nende valmistamist. Oh, mis gurmee nimekiri: kasukas, plov, van Gogh’i päevalille salat, rucola-juurvilja salat, kalatort, perekonna retsepti järgi valmistatud Ukraina borš, mustika-puuviljakook ilma jahuta … Pidime jälle kord nentima, et Pärlid on tõelised pärlid! 🙂 Kohtumiseni pühapäeval kinos Solaris Apollo!

Pärlid: viieteistkümnes kohtumine

… toimus 28. märtsil. Alustasime häälestumist kevade märkide loetlemisega ja jõudsime märgatud lindudeni. Kõik olid kevadkuulutajaid märganud või oskasid huvitavaid linde nimetada, nii et kirjutasime terve tahvli erinevaid linnunimesid täis. Tänase kohtumise põhiteemaks oli aga hoopis rahvuslik käsitöö ja käsitöö laiemalt. Meie klubi liikmete hulgas on mitmeid osavaid käsitöömeistreid, kes olid ka oma töid kaasa võtnud. Olgal oli imeline Haapsalu salli taoline helesinine sall ja heegeldatud notsu, Katjal kootud sokid, heegeldatud linikud kaasas. Eestvedaja Piret demonstreeris oma Rapla kihelkonna rahvariideid, mida kõik tõeliselt imetlesid. Saime teada, et nii vöö kui pluusi pilutatud serv ning tikitud detailid on tema enda kätetöö. Piret nimetas rahvariietega seonduvaid sõnu nagu käised, nippelpits, sõba, kurrutama, mõõk … Marina lubas muide järgmisel korral kaasa võtta oma Kunstiakadeemia aegadel tehtud penoplastist figuuri. Pärast kohvipausi vaatasime videoklippi Taebla mehest Elmar Looritsast, kes on üle 150 Haapsalu salli kudunud. Pärast seda läksime kohtumise teise teema, ajakirjanduse ülevaate, juurde. Klubi liikmed olid erinevatest lehtedest erinevaid uudiseid leidnud. Kes rääkis Laagna gümnaasiumi prantsuse keele õppest, kes Pirosmani näitusest Mikkeli muuseumis, kes kriisiolukorraks valmisolekust, teatripäeval auhinnatud näitlejatest, uuest Kalevi spaast… Lõpetuseks tutvustas eestvedaja Piret Tšehhovi teoste tõlkimist erinevatel ajastutel. Üks halb uudis oli kah – ootasime külla toitumisspetsialisti Tagli Piiklit, aga olude sunnil pidi ta külaskäigu edasi lükkama. Loodame, et järgmisel nädalal on parem tähtede seis!

Pärlid: neljateistkümnes kohtumine

… toimus esimesel kevadpäeval, 21. märtsil. Alustasime päevakohaselt, kuulasime Uno Loobi esituses laulu “Kevad Kadriorus”. Seejärel siirdusime ka ise meenutustega Kadriorgu, Vilde majamuuseumisse nimelt. Meenutasime, mis kellelegi õppekäigust silma-kõrva jäi, kuulasime-vaatasime Vladi poolt kokku pandud Eduard Vilde “Minu isameie uueks aastaks 1927”. Rõhutas ju meie giid Ülle, et avastaksime Vildet kui naljameest. Edasi tutvusime Vilde jutuga “Minu esimesed triibulised” ja saime hakkama väikese lugemistalguga. Kohvipausi ajal sõime karaskit, millest oli vastlapäeval juttu. Parem üks kord ise proovida kui kümme korda arutada, mis asi see on! Kuna olime häälestanud ennast naljale, vaatasime ka telefilmi “Vigased pruudid”. Nagu 1870. aastal, Vanemuise asutamisajal, mängisid selles 1989. aastal valminud telefilmis naiste rolle mehed. Kõik olid üksmeelsed, et Andrus Vaarik ja Guido Kangur said osatäitmisega hästi hakkama. Kohtumise lõpetasime diskussioonirattaga, kus jutuks tulid Eestit iseloomustavad sõnad, Emakeele Seltsi aastakonverents, märtsiküüditamine, aprillikuu õppekäik jm teemad. Järgmisel kohtumisel räägime rahvuslikust käsitööst ja lappame ajalehti. Võtke kaasa oma näputöö esemeid või pilte nendest ning leidke üks köitev artikkel. Õnnelikku kulgemist kevadistel radadel!

Pärlid: neljas õppekäik

… toimus laupäeval, 16. märtsil. Külastasime Eduard Vilde majamuuseumit. Aadress Roheline aas 3 oli nii mõnelegi Pärlile tõeliseks Enigmaks, aga sellele vaatamata jõudsid kõik huvilised kohale. Tänu meie särtsakale giidile Üllele saime piisava ülevaate Eduard Vilde elust, loomingust, reisidest ja südamedaamidest. Eduard Vilde sai selle 6-toalise  korteri oma 60. sünnipäevaks Eesti Vabariigilt. Korter asub endises Kastellaani majas. Eduard Vilde muuseum avati siin 1946. aastal. Hoones on säilinud mitmed algsed siseuksed, kahhelahjud, balustraadidega puutrepp jms. Terviklikult säilinud 1920. aastate interjöör annab ilmeka sissevaate Eesti 20. sajandi ühe menukama ja mõjukama kirjaniku isikliku maailma ja ajastusse. Muuseumi 2. korrusel tegutseb Kastellaanimaja galerii. Täna oli võimalik kunstigaleriis imetleda näitust nimega “Park”. Loomulikult ei jätnud me seda õnnelikku võimalust kasutamata. Eesti Maalikunstnike Liidu uus näitus tõi vaataja ette pargi kui füüsilise ja metafüüsilise ruumi kujutamise eesti maalikunstis 1970. aastatest tänaseni. Väljas oli töid paljudelt nimekatelt eesti maalikunstnikelt: Toomas Vint, Enn Põldroos, Evald Okas, Andres Tolts, Tiina Tammetalu jpt. Pärast Vilde maja jalutasime läbi Kadrioru pargi ja tegime peatuse Fr. R. Kreutzwaldi mälestussamba juures. Eestvedaja Piret seletas lahti kõik stseenid Kreutzwaldi mälestusmärgi samba külgedel. Aitäh muuseumitöötaja Urvele, kes soovitas häid raamatuid, brošüüre ja suveniire. Järgmisel kohtumisel jagame muljeid ja tutvume Vilde tekstide ning teoste ekraniseeringutega. Edukat märtsi teist poolt kõigile Pärlitele!