Pärlid: kümnes kohtumine

… toimus 21. veebruaril, praktiliselt vabariigi aastapäeva eelõhtul. Alustasime oma kohtumist hea tuju loomisega ja korraldasime oma klubi Eesti Laulu lõppvooru. Meie esimene reegel välistas välismaa artistid, seega jagunesid hääled 10 laulu ja esineja vahel. Pingerida sai selline: 1. Uku Suviste, 2. Sandra, 3. Sissi. Positiivne häälestus saadud, alustasime meie peamise teema, Eesti Vabariigi 101. aastapäeva, käsitlemist. Kõigepealt tutvusime ETV-s 24.02 pakutavate saadetega ja leidsime ühiselt, et programm on nii huvitav, et söömiseks ja pidulaua katmiseks jääb väga vähe aega! 😉 Edasi rääkisime vabadussõja suurest sangarist Julius Kuperjanovist, vaatasime fotosid, mis arhiividest üles leitud ja ka sellest, kuidas kangelase mälestust läbi erinevate aegade on hoitud. Mitte alati pole olnud Kuperjanovi jalaväepataljoni, nimelist trammi ja postmarki. On olnud aegu, kus Kuperjanovi haual käimise eest üliõpilasi ülikoolist välja visati.

Pärlid: üheksas kohtumine

… toimus sõbrapäeval, 14. veebruaril. Mitmed Pärlikesed tervitasid kaaslasi kommikarbiga, nii et nüüd on meil magusavarud pikemaks ajaks olemas. Sissejuhatuseks vahetasime TMM-i õppekäigu muljeid ja mälestusi. Tore oli kuulda, et kõik, ka need, kes selles muuseumis varem käinud, jäid külastusega rahule. Meie suurepärane giid Anu Liho jutustas ja demonstreeris palju põnevat, sealhulgas ka ansambli Metsatöll esinemist. Nüüd, sõbrapäeva kohtumisel, kuulasime nende esituses Leelo Tungla/Valter Ojakääru “Oma laulu ei leia ma üles”. Kuna Ansambli Metsatöll mitmele plaadile on teinud kujunduse kunstnik Jüri Arrak, oli põhjust temastki rääkida. Edasi vestlesime, arutlesime ja muljetasimegi teatri teemadel, mis oli meie kohtumise põhiteemaks. Eesti teatri ajaloo saime õppekäigu vältel selgeks, täna rääkisime uuematest tegijatest ning etendustest. Eestvedaja Piret alustas juttu laupäeval nähtud balleti “Modigliani – neetud kunstnik” muljetega. Kiita said nii lavastaja Toomas Edur, helilooja Tauno Aints kui peaosatäitja Anatoli Arhangelski. Klubi liikmed jätkasid vestlust oma elamustega. Kellel olid muljed lasteetendustest, kellel kuuldemängust “Aabitsakukk”, kellel balletist “Medea”, kellel Vene Dramateatri etendusest “Viimane korrus”, kus peaosades Aleksandr Ivaskevitš ja Elina Purde… Eestvedaja Irina jutustas viimast korda Eesti Draamateatri laval olnud etendusest “Kaart ja territoorium”, mida ta käis vaatamas 31.03.17 ehk 5 päeva pärast Lembit Ulfsaki matust. Lembit Ulfsaki Isa rolli mängis Rein Oja, kes seda osa oli juba mitu kuud enne Ulfsaki lahkumist mänginud. Etendus, mille lavastajaks oli Juhan Ulfsak, lõppes püsti seisva publiku marulise aplausiga. Musta riietatud Juhan Ulfsak võttis laval vastu hiigelsülemi valgeid lilli ja kaastundeavaldused ning tänusõnad. Nii lõppes selle menuka etenduse lugu. Pärast kohvipausi jätkasime teatrijuttu lühifilmi “Eestimaa kuulsaid inimesi: Voldemar Panso” vaatamisega. Arutlesime ka Panso lavakunstikooli teemadel, rääkisime 7. lennu nn needusest ja näitlejatest. Selle kurikuulsa lennu mõned liikmed, nagu Aare Laanemets, Juri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Lembit Petrson, Anne Paluver  jt, on meile tuttavad kultuuritegelased. Kohtumise lõpetasime Eesti Keele Instituudi uue sõnastikuportaali Sõnaveeb 2019 tutvumisega. Eesti maastikusotsioloogi ja kultuuriantropoloogi Argo Moori tsiteerides võib öelda, et  kultuur sünnib inimese kohtumises maailmaga. Kaunist nädalavahetust ja näeme vabariigi aastapäeva eelsel kohtumisel! :):):)

 

Pärlid: kolmas õppekäik

… toimus pühapäeval, 10. veebruaril. Seekord külastasime Teatri- ja Muusikamuuseumi. See üritus oli korraga nii eelnevalt käsitletud teemade kordamine kui uute teadmiste omandamine. Raimond Valgre elu ja looming, laulupidude traditsioon, Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidula roll meie kultuuriloos, “Kevade” väljaandmise raskused ja lavastamine … Samas aga Andres Särevi tegevus ja tähtsus meie kultuuriloos, Eestist pärit maailmakuulsad lauljad, heliloojad, tantsijad ja näitlejad, mehaanilised muusikainstrumendid, rahvapillid , Eesti teatriloo olulised faktid … Meie suureks vedamiseks oli giidiks muuseumi pedagoog Anu Liho ise, kes pajatas meile kõigest sellest ning demonstreeris kõiki põnevaid muusikariistu, mis TMM-is häält teevad. Eesti ajalool on oluline koht muusikal, ega ilmaasjata nimeta eestlased end teatri- ja laulurahvaks! Saime teada, et püsinäituse nimi on “Lood ja laulud”, et muuseumis toimuvad üritused, näiteks reedeti etendus “Leek” Ida Erlemanni elust Assauve tornis, aktiivne haridustegevus ja avamisel on laulupeo juubelile pühendatud perioodiline näitus. Aitäh Anu Lihole ja kogu TMM-i kollektiivile võrratu elamuse eest!

Pärlid: kaheksas kohtumine

… toimus 7. veebruaril. Tänase kohtumise juhtmotiiviks oli pilguheit eesti kirjandusse. Alustasime nagu tavaliselt häälestumisest ning rääkisime end tööväsimusest lahti. Enamusel meist oli pikk ja pingeline tööpäev selja taga, aga oli ka rõõmsaid sündmusi, nimelt sündis täna Pelgulinna sünnitusmajas 2 kaksikutepaari. Kirjanduslikele radadele aitas meid juhtida tuntud kirjanike meenutamine. Esimesena hüüti välja Oskar Lutsu nimi. Lutsu “Kevade” lugemisega alustasimegi tänaseid lugemistalguid. Nüüd teavad kõik, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud… Arutlesime teose karakterite üle ja vaatasime ka lõike sajandi parimaks mängufilmiks tituleeritud “Kevadest”. Rääkisime filmis mänginud noorte elukäigust ning vaatasime nende pilte enne ja nüüd. Edasi tulid jutuks järgmised filmid, 1976.aastal valminud “Suvi” ja 1990. aastal valminud “Sügis”. Viimasest vaatasime ka algust. Kirjanduslik rännak viis meid enesestmõistetavalt Lydia Koidula juurde. Lugesime, tõlkisime ja analüüsisime luuletust “Mu isamaa on minu arm” ja nagu meil juba traditsiooniks on saanud, vaatasime videolõiku selle laulu esitusest viimasel laulupeol. Kohtumise lõpus tutvustas eestvedaja Irina pagulaskirjandust ning luges Marie Underi luuletuse “Sirelite aegu”. Kohtumiseni pühapäeval kell 11.00 Teatri- ja Muusikamuuseumis!

Pärlid: seitsmes kohtumine

… toimus 31. jaanuaril. Kohtumise alguses vahetasime pühapäevase ekskursiooni ja kontserdi muljeid. Pärlikestel oli silma nii arhitektuuri kui Köleri, Weizenbergi jt meistrite kunstiteoste peale, aga ka kõrva muusikateoste helikeele nüansside tabamiseks. Meeldivad meenutused viisid mõttelennu Kadrioru pargi ja Pirita tee jalutusradade peale ja sealt omakorda Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juurde. Kas sellel kevadel õitsevad juba need arvukad õunapuud? Mida ikkagi pidasid autorid monumentaalset teost projekteerides silmas? Otsisime vastuseid ja leidsime nii mõndagi. Skulptor Kirke Kangro (Leelo Tungla tütar) põhjendas teose loomist oma perekonna tragöödiatega. Sama vastus kumas läbi ka teiste autorite, Tiiu Truusi (arhitekt), Jaan Tiidemanni (arhitekt) ja  Lidia Zarudnaja (haljastaja) vastustest. Memoriaali nimetahvlitel on rohkem kui 22 000 inimese nimed, kes mõrvati või kes surid ebainimlike elutingimuste tõttu vangistuses või sundasumisel. Seetõttu on memoriaali mustal seinal ka 20 000 mesilast, mis on 3D-prinditud, ning Juhan Liivi luuletusest “Ta lendab mesipuu poole” pärinevad read.  Lugesime Juhan Liivi luuletust,  analüüsisime teksti,  kuulasime-vaatasime videosalvestist 2014. aasta laulupeost ning laulsime ka ise seda hingematvalt kaunist laulu. Meenutuste radadelt suundusime eestikeelse ajakirjanduse jaanuarikuu üle vaatamisele. Kuna kõik Pärlid  meie pärlikees on erinevad, olid erinevad ka huvi köitnud teemad. Rääkisime sellest, et üks Eesti kodanik anti välja USA kohtuvõimudele, et 06.02 on Eesti muuseumides europäev, st pileti hind on 1 euro, et ERM-is on avatud näitus “Eesti toolilugu”, et armastaud Umami restoran Kadaka teel on sunnitud oma uksed sulgema, et rehvide kulumise aeg saab seadusega reguleeritud, et Vene Draamateater toob lavale “Eesti matuse”, et Eesti Meremuuseum ja Thetis Ekspeditsioonid tähistavad populaarteadusliku retkega 200 aasta täitumist sellest, kui Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen avastas Antarktise ja reisi ühel osal soovib osaleda ka Eesti Vabariigi president, et kunstnik Epp Maria Kokamägi tähistab oma 60. sünnipäeva. Kohtumise peamiseks teemaks oli aga eestlaste keel, meel ja identiteet. Meenutasime Ene Kuljuse esitlust , vaatasime EKI lühivideot identiteedist, arutlesime väliseestlaste teemadel ning vaatasime ühte osa ETV dokumentaalfilmist “Roman Toi – tagasi kodus”. Veebruar toob endastmõistetavalt uued kohtumised ja teemad. Seniks aga rõõmu ja rahu nädalavahetuseks ja energiat uueks alguseks.

 

Pärlid: teine õppekäik

… toimus 27. jaanuaril. Külastasime Kadrioru lossi. Meil olid lisaks klubilistele kaasas ka mitmed külalised. Kõigepealt tutvustas meie giid Johanna lossi, selle ajalugu ja kunstikogu. Olime õppekäigul õnnelikul ajal, sest Kadrioru lossis eksponeeriti Johann Köleri ja August Weizenbergi töid. Edasi jätkus meie külaskäik kontserdiga. Peasaalis esinesid ERSO solistid Egert Leinsaar viiulil, Theodor Sink tšellol ja Kristi Kapten klaveril. Kavas olid imelised muusikateosed Wolfgang Amedeus Mozarti, Maurice Ravel’i ja Claude Debussy loomingust. Soliste ja heliteoseid tutvustas lühidalt Aare Tammesalu. Jaanuarikuu viimane pühapäev andis kõigile suure annuse energiat ning valmisoleku uueks töönädalaks. Aitäh, Johanna! Aitäh, lugupeetud muusikud!

Pärlid: kuues kohtumine

… toimus 24. jaanuaril ja oli pühendatud laulupidude traditsioonile. Meil oli külas Ene Kuljus Teatri- ja Muusikamuuseumist, kes tutvustas klubilistele teemat erudiidi põhjalikkusega. Külaline andis meile detailse ülevaate kõigist Eesti üldlaulupidudest alates 1869, illustreerides oma huvitavat jutustust slaidiprogrammiga. Samuti oli meil võimalus näha sõjajärgsete laulupidude kavasid, märke, vimpleid ning muid meeneid. Hämmastav, kuidas oli võimalik meie laulupidude traditsiooni läbi nii raskete aegade säilitada! Kõik Pärlid olid üllatunud, et kunstnikud suutsid laulupidude kavasid ja sümboolikat nii kujundada, et nõukogude aja kohustuslikud punalipud ja vapid päris tähelepandamatuks jäid. Ene Kuljus jutustas meile Roman Toi rollist laulupidude tõrviku hoidjana Canadas, Gustav Ernesaksa elust ja tööst. Pikemalt peatus külaline ka Eesti esimesel naisheliloojal, -dirigendil ja -organistil Miina Härmal.  Saime palju teada Miina Härma sõprusest Aino Kallasega ja temast kui paljude Eesti andekate muusikute haridustee suunajast.  Pärast kohvipausi võttis ohjad enda kätte eestvedaja Piret, kes meeleolu hoidmiseks esitas a capella Miina Härma laulu “Ei saa mitte vaiki olla”. Edasi jutustas ta  “Eesti riigikeele sajand” avakonverentsi muljetest. Vaatasime Postimehe poolt jäädvustatud konverentsi lõike, kus esinesid Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomre, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, keeleteadlane Martin Ehala, keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk. TA president meenutas Aleksei Tolstoi ütlust, et keel on rahvuse hing. Eesti keele, meele ja identiteediga tegeleme järgmisel kohtumisel, jaanuarikuu viimasel päeval. Pühapäeval on meil aga õppekäik Kadrioru lossi. Olge palun 16.30/40 lossi fuajees, sest kell 16.45 algab ekskursioon.