Pärlid: kahekümne neljas kohtumine

… toimus 30. mail. See oli meie klubi viimane kohtumine. Kõigepealt täitsime tagasisidelehti, seejärel panime veerema diskussiooniratta. Meenutasime oma Tartu reisi ja iga Pärlike sai oma meeldivast muljekillust rääkida. Tutvusime põhjalikumalt Skytte monumendi saamislooga ja piduliku avamisega, kus osales ka Rootsi kuninganna Sylvia; saime teada, et pitsat ja pitser on erineva tähendusega sõnad. Edasi oli aeg kuulata positiivseid uudiseid. Uudised olid seekord mitte üksnes positiivsed, vaid ka kasulikud, sest saime infot, et 30. juunil on Alexela kontserdimajas tasuta Brahmsi muusika kontsert ja 13. juunil tore kontsert Kadrioru lossis. Samuti rääkisime Laste Maailma kõrval asuva galerii toredatest töödest, Liisu salmikestest ja salmikutesse kirjutatud salmidest, kakskeelsetest luuletustest, BERTAst ehk Eesti rahvakalendri andmebaasist. Kohvilaud oli meil vastavalt päeva tähtsusele pidulik: Anita ja Tiit õnnitlesid meid maitsva kringliga, Pärlikesed olid kaasa toonud nii soolaseid kui magusaid hõrgutisi. Pärast kohvipausi oli aeg kätte jagada tunnistused ja üle vaadata meie blogid, mille abil saime meelde tuletatud kõik kohtumised ja õppekäigud. Kõik head asjad lõpevad kord, läbi on ka meie klubi tegevusperiood. AGA iga lõpp ci ole muud kui algus uus! Edu ja kordaminekuid teile, kulla Pärlid! Aitäh kõigile, kes meie kohtumiste kordaminekule kaasa aitasid! 🙂 🙂 🙂

Pärlid: kuues õppekäik

… toimus laupäeval, 25. mail ja seekord viis teekond meid Tartusse. Pärast 2 tunni ja 15 minuti pikkust vihmamärga teekonda tervitasid Tartu ja ERM meid pilvede vahelt piiluva päikesepaistega. ERMi giid Krista Tõnnov tutvustas meeleolukalt ja asjatundlikult nii uudis- kui püsiväljapanekuid muuseumis. Uudistasime vabaduse süntesaatorit, laulupeo nurgakest, vitriine Johannes Pääsukese fotodega, Kukrusse emanda säilmeid, Raadi mõisa lugu jutustavate väljapanekuid ja loomulikult Eesti Rahva Muuseumi püsinäitust “Uurali kaja” , kust saime vastused põnevatele küsimustele soome-ugri rahvaste kultuuriliste ja mõtteilma seoste, aga ka keelte ja geenide kohta. Samuti andis väljapanek põgusa ülevaate soomeugrilaste tänapäevasest olukorrast. Pärast maitsekat ja maitsvat kohvipausi ERMi kohvikus külastasime Tagurpidi Maja, kus lustisime nagu põngerjad! Programmi viimane osa viis meid Tartu kesklinna. Jalutasime üle Raekoja platsi, vaatasime suudlevate tudengite purskkaevu, tutvusime ülikooli peahoone ja Gustav Adolfi kujuga ülikooli taga. Pärlid olid vaprad ning marssisid mööda “Aeglast surma” Toomemäele. Milline rohelus! Kui ilus ja rahulik seal oli! Uurisime toomkiriku varemeid, Karl Ernst von Baeri ja Kristjan Jaak Petersoni mälestusmärke. Enne koduteele asumist nautisime lühikest vaba aega ja Tartu “akadeemilist õhustikku”. Aitäh kõikidele headele inimestele tänu kellele see üritus toimus! 🙂 🙂 🙂

Pärlid: kahekümne kolmas kohtumine

… toimus 23. mail. Meil oli külas Liis Ermus EKI murdearhiivi spetsialist, kes tutvustas kõigepealt just valminud portaali MURDEKIIKER. Saime teada, et murde võib ära tunda häälduse, eriliste sõnade või põhitooni järgi. Tihti olid murrete piirid kihelkondadega määratletud. Liis tutvustas meile Mulgi ja  Saarte murret, Idamurret, Võru ja Kirderannikumurret. Oma jutustust illustreeris külaline helifailidega, kus tuntud murdekõnelejad, nagu Mari Põldmäe, Katta Lillehein, Ann Aaspõld jt jutustasid vanu lugusid. Pärast kohvipausi rääkisime aktuaalsetest päevasündmustest, tegime kokkuvõtte Eurovisiooni ennustusvõistlusest, kus ühtegi Pärlit edu ei saatnud, ning keskendusime renoveeritud laululava eilsele avamisele, kus osales lauljana ka eestvedaja Piret. Edasi võtsime vaatluse alla klubis osalemise tulemuslikkuse ja eneseanalüüsi. Lõpuosa pühendasime taas Dolores Hoffmanni elule ja loomingule ning rääkisime lõpuni eelmisel kohtumisel lõpetamata jäänud lood. Laupäevani, kallid Pärlid, kui toimub meie viimane õppekäik, seekord siiski õppereis, Tartusse! 🙂 🙂 🙂

Pärlid: kahekümne teine kohtumine

…toimus 16. mail. Alustasime selle nädala kuumima teemaga, Eurovisiooni lauludele hinnangu andmisega. Esimese poolfinaali järel on küll ehk pisut vara võitjat ennustada, kuid ometi oli Pärlitel erinevaid väljakujunenud favoriite. Võitjaks pakuti nii San Marinot, Valgevenet, Eestit kui ka Islandit. Üks Pärlike arvas, et tulemus pole oluline, teine aga, et ta ei usugi sellesse võistlusesse. Elame, näeme! Loomulikult oli põhjus kuulata-vaadata 2001. aastal Eestile võidu toonud lugu “Everybody” ning selle aasta võistluslugu “Torm”. Päevakajaline teema pidi andma ruumi ja aega ka plaanilisele, niisiis rääkisime teemal usundid, uskumine, sakraalehitised Eestis. Meie klubi liikmed on kõigist teemadest informeeritud ja seegi kord tekkis huvitav arutelu. Huvi pakkusid  õigeusu Eestisse jõudmise põhjused, usuhuvi ja -leigus … Pärast kohvipausi, kus vestlus jätkus, oli meil võimalus tutvuda 2007. aastal ilmunud imepärase raamatuga “Johann Christoph Brotze Estonica”, mille autorid Tallinna Ülikooli emeriitprofessor RaimoPullat, TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadurid Ants Heina ja Ivar Leimustning ning Eesti etnoloogia suurmeister Ants Viires pälvisid riigi kultuuripreemia. Uskumatu, kui terane silm ja täpne detailide tabamine oli sellel 19. sajandi kunstnikul ja tema abilistel! Kõik need kaunid Eesti kirikud olid fotograafilise täpsusega jäädvustatud. Sakraalehitiste üheks olulisemaks detailiks on vitraažaknad. Selle kunstiliigiga tutvusime filmi “Jagatud valgus” vaadates. Dolores Hoffmann on kujundanud aknad nii Heimtali kirikus, Helme kabelis, Kihelkonna ja Põltsamaa kirikus. Kõige vaimustavamaks teoseks on aga siiski reformatsiooni 500. aastapäevaks valminud Pühavaimu kiriku aknavitraaž, mis on ühteaegu kummardus nii Martin Lutherile kui Tallinna linnale. Anton Tšehhov on öelnud, et inimene on see, millesse ta usub.

 

Pärlid: kahekümne esimene kohtumine

… toimus 9. mail, Euroopa päeval. Meie kohtumise läbivaks teemaks oli Eesti geograafia, loodus, vaatamisväärsused ja turism. Rääkisime Eesti turismiportaalist http://www.puhkaeestis.ee ja turismimessist Tourest. Võtsime jutuks Eesti äärmuspunktid, kliimat mõjutavad tegurid, piiri kulgemise, saared, järved, jõed, kõrgustikud, sood ja rahvuspargid, st olulisemad faktid Eesti füüsilisest geograafiast. Faktidele järgnesid Pärlite isiklikud reisimuljed. Marsruudid kulgesid Osmussaarest Ahjasse, Piusa koobastest Kolkjale, Laulasmaale Arvo Pärdi keskusesse … Pärast kohvipausi võtsime põhjalikuma uurimise alla Sibulatee. Uurisime teksti “Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri”, vaatasime videot, milles itaallane Simone kirjutas oma päevikusse elamusi Juhan Liivi muuseumist Alatskivil, Alatskivi looduskeskusest, Alatskivi lossist, Varnja vanausuliste muuseumist jm Vaatasime ka pilte nendest ja paljudest teistestki vaatamisväärtustest. Lõpetuseks tutvusime Eesti erinevaid paiku tutvustavate reklaambrošüüridega. Parafraseerides Joosep Tootsi, oli see teooria. Praktika toimumise aja ja koha valib iga Pärl ise.

Pärlid: kahekümnes kohtumine

… toimus 2. mail. Maikuu alguse ja loodusteema puhul oli sobilik alustada kohtumist Heli Läätse esitatud lauluga “Toomepuu”. Toomepuu ehk toominga juurest hüppas mõttelõng Toomemäele ja meid ees ootavale õppekäigule. Tuletasime meelde loomad, putukad, kahepaiksed, lilled ja õitsvad puud. Iga Pärl sai rääkida oma sidemetest looduse ja loomadega. Kes meenutas operaator Kõpsi tegemisi, kes rääkis oma lemmikloomast, kes solvunud kuldnoka üritamisest laulda võidu kõlarist tuleva techno rave’i muusikaga … Saime tuttavaks Eesti rahvusliblika pääsusabaga. Tema sini-must-valge tiivamuster on tõesti muljetavaldav!

Saage tuttavaks: Eesti rahvusliblikas on pääsusaba!

Kõige suuremat tähelepanu pälvis siili ja hundi duell rahvuslooma auväärsele tiitlile. Hundile kui rahvusloomale saigi osaks põhjalikum käsitlus. Tutvusime Valdur Mikita eelmisel aastal kirjutatud artikliga “Miks passib just hunt Eesti rahvusloomaks?” Autor põhjendab seda valikut väga tugevate argumentidega: “Kultuuri vaatevinklist on hunt metsaelajas, kelle kohta on rahvasuu kõige enam loonud legende, õpetussõnu, endeid ja lugusid. Nii rohkearvulist pärimust ei ole siinmail tekkinud mitte ühegi teise liigi kohta ei looma- ega taimeriigis. Näib, et hunt on kogu soome-ugri orgaanilisest elusainest kõige müstilisem ja lobisemishimulisem natuur. Tõenäoliselt on paljud eestlased oma elu jooksul kokku puutunud ka isikliku hundipärimusega.” Uurisime selliseid sõnu, nagu hundiisu, hundiseadus, hundijutt, hundipass ning vanasõnu ja teisi kõnekujundeid. Loomulikult ei jäänud märkimata ka libahunt eesti folklooris ja külakultuuris. Pärast kohvipausi vaatasimegi mängufilmi “Libahunt” ja leidsime, et hundi juures köitis ja köidab siiani eestlasi just julgus ja vabadusiha.

VÄGEV HUNT! Hunt sobib iseloomu poolest ideaalselt Eesti rahvusloomaks

Pärlid: üheksateistkümnes kohtumine

… toimus 25. aprillil. Lõpetasime kunstiteema ülevaatega Olav Subbi loomingust, kuulasime Tartu muljeid Piretilt ja Vladilt, vaatasime pilte ja videoklippi ERM-ist. Kuna täna oli aprillikuu viimane kohtumine, tutvusime ka ajaleheuudistega, mis klubi liikmetel välja valitud. Jutuks tuli vaateratas T1 katusel, päevapoliitika, jüripäev, veteranirock, volbriöö ja kevadpüha, Nõmme Tee Seltsi tegemised Nõmme looduse ja arhitektuurimälestiste kaitsmisel, riigikogulase palk, Jazzkaar, erinevad kõnestiilid ja kõnekujundite kasutamine keeles jm. Agressiivse labase kõnemaneeri suurkujud on kindlasti Aiku ja Pets “Wremjast”, kelle stiilinäitega ka põgusalt tutvusime. Jutulõng veeres näitleja Tõnu Kargu tegemistele. Vaatasime esimese loo “Nipernaadist” ja katkendi “Keskea rõõmudest”. Meie klubi “oma” näitlejate nimistus on nüüd juba kenake hulk auväärseid artiste, kellega taaskohtumine ainult rõõmu valmistab: Lembit Ulfsak, Maria Klenskaja, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Dan Põldroos, Jan Uuspõld, Tõnu Kark … Järgmine kohtumine on meil juba maikuus! Kaunist aprilli lõppu kõigile Pärlitele! 🙂