Kellukesed: kuueteistkümnes kohtumine

Tänast klubi alustasime laulu ja rahvalike lauludega, sest lähenemas on Jaanipäev. Seejärel analüüsis igaüks ennast, milline keeleõppija ta on ja kuidas saaks keeleõpet ise tõhustada.

Kohvipausi ajal algas Jaanipäeva kommete ja toitude teema. Igaüks rääkis oma pere ja rahva kommetest. Selgus, et Eesti, Valgevene ja Ukraina kommetes on väga palju ühist. Jagasime retsepte ja soovitusi.

Kurb uudis oli, et osa klubilisi sõidab puhkusele Eestist eemale ja järgnevatel kordadel klubisse ei tule.

Kellukesed: neljas õppekäik

Bussisõit Tallinnast Tartusse, ERMi algas hommikul kell 9. Õpetaja Piret Norvik rääkis oma lapsepõlvest ja elust mõisateenijatena.

Muuseumi ekskursioon oli väga huvitav. Eriti meeldis klubilistele rahvariiete osakond ja Uurali kaja näitus. Tore oli, et saime konkreetselt näha eelmiselt tunnil käsitletud ajajoone kulgu nüüd ka piltidel ja asjadena.

Läksime oma grupiga veel eraldi Tartu linna avastama. Huvitav oli nii Püssirohukelder, Tartu Ülikool kui ka K.J. Petersoni mälestusmärk Toomemäel. Klubi liikmed oli rahul nii ekskursiooniga kui ka Tartu linna tutvustava infovoldikuga, mille nad said.

Tagasiteel laulsime ja olime rõõmsad.

Mitmed klubilised lubasid Tartusse tagasi minna, sest AHHAA keskus jäi meil veel avastamata.

Kellukesed: viieteistkümnes kohtumine

Alustasime meenutustest väga värvikast nädalavahetusest: kes oli käinud rabamatkal, kes terviserajal, kes paadiga sõudmas. Ka ajalehti olid osad lugenud – mis oligi meie teema.

Seekord oli meil arutluse all äärmiselt huvitav artikkel Postimehest “161 aastat ajalugu”. Töö toimus rühmades, kus iga rühm valmistas teistele tutvustamiseks postrid erinevatest ajajärkudest. Enamus ei teadnud meie lähiajaloost sõna “fosforiidisõda” ja selle tähendust eestlaste jaoks. Aleksei oli ainuke, kes terminit teadis ja oskas seda ka teistele lahti seletada.

Saime teada, et Eesti rahvaarv vähenes läbi kolme okupatsiooni ligi 270 000 inimese võrra.

Teema oli mahukas – alates aastast 1850 kuni 2014. Seetõttu jäi teema käsitlus poolikuks ja jätkame teemaga järgmine kord.

Kellukesed: neljateistkümnes kohtumine

Kohtumiste vahepeal oli nii palju juhtunud, et kõik tahtsid rääkida – Vanalinnapäevadest ja oma muljetest, Tornide väljaku miniaias valminud Eesti kaardi lillekompositsioonist. Pilte teiste tegemistest meeldis kõigile uudistada. Ka kontserte olid paljud kuulamas käinud. Tartuski toimus huvitav kultuurisündmus – Sweeney Toddi esietendus, mis tekitas vaimustust ja arutelu. Ka looduse teema tuli jutuks ja nii me saime teada müüripääsukese ja tavapääsukese erinevusest. See viis selleni, et õppisime ka teiste lindude nimetusi.

Kuulasime audiosalvestust “Tõest ja õigusest”, lugesime ise teksti ja valmistusime külalise Annika Heinsalu tulekuks, kes on A.H Tammsaare muuseumi kuraator ja giid. Sõbralikus seltskonnas kohvitassi taga kuulasime Annika äärmiselt kaasa kiskuvat ja informatsioonist tulvil jutustust Tammsaare elust, loomingust ja tähtsusest eesti kirjanduse jaoks. Teema oli nii kaasakiskuv, et pärast seda otsustasid klubi liikmed A.H. Tammsaare teoseid lugeda.

Küsimusi esitati nii võimalike tõlketeoste kohta inglise keeles kui ka vene keeles. Annika oskas küsimustele väga üksikasjalikult vastata.

 

Kellukesed: kolmeteistkümnes kohtumine

Nädalavahetuse muljeid jagades jõudsime huvitavate teemadeni. Mõned meist olid käinud Kirikuteööl, mõned jõudsid külastada teatrietendusi, mõned veetsid aega rannas, mõned Kadrioru kunstinäitusel Aivazovski maale vaatamas. Huvitav oli arutelu kunsti ja kirjanduse üle. Kunstist rääkimine tekitas huvi Michel Sittowi näituse vastu, kuhu me plaanime kindlasti järgmisel õppekäigul minna. Marek jutustas oma tegemistest Poola seltsis, sest eelmisel nädalal toimusid Poola kultuuri päevad.

Eelmise tunni teema lõpetamiseks jagasime välja “Suve” tegelasi iseloomustavad sõnad, mille põhjal klubilised pidid arvama, millise “Suve” tegelasega on tegemist.

Kohvipausi ajal arutelu jätkus. Juttu oli poola pelmeenidest ja teiste rahvustoitudest. Ka see teema tuleb järgmisel kuul käsitlemisele.

Kohtumise teises pooles piilusime Eesti kirjanduse varasalve. Arutelu all oli A.H. Tammsaare “Tõde ja õigus”, Tammsaare elulugu ja tema kirjad tütrele. Pärast kirjade lugemist tekkis elav arutelu, võrdlusmomente tänapäevaga oli palju. Arutluse all oli laste kasvatamine, nende “vabadus”. Igaühel oli võimalus oma arvamust väljendada ja selgus, et Tammsaare teksti võib tänapäeva üle kanda. Huvi kirjaniku vastu oli suur ja jääme põnevusega ootama külalist.

Kellukesed: kaheteistkümnes kohtumine

Alustasime tavapärase vestlusringiga, igaüks rääkis oma nädalavahetuse tegevustest. Muuseumite öö andis samuti piisavalt jutuainet. Reklaamisime ka Kirikute ööd, mis toimub eeloleval nädalavahetusel.

Tutvusime filmiga “Suvi” ettevalmistatud küsimuste põhjal, see oli meie filmieelne tegevus.

Kohvipausi ajal rääkisime kammerkoorist ” Head ööd vend!” ning soovitasime nende kontserti külastada. Ühe klubilise Keila-Joa külastus andis põhjust Peeter Volkonskist ja Keila-Joa lossist rääkida.

Kohtumise teises pooles vaatasime filmi “Suvi” ja tutvusime osatäitjatega. Õppijad said koduseks ülesandeks uurida internetist nende näitlejate praeguste tegevuste kohta.

Arutlesime näitlejate arengu üle “Kevadest” “Suveni”, kuni täiskasvanuks saamiseni.  Arutelu käigus jõudsime tegelaskujude loomusteni ja selleni, miks nad ühel või teisel viisil käitusid. Leidsime, et tegelaskujud on väga elulised ja selliseid tüüpe on ka meie ajal kohata.

Järgmiseks kohtumiseks palusime klubi liikmetel interneti otsingu läbi viia ja mõelda, milliste sõnadega nad tegelaskujusid iseloomustaksid.

Kellukesed: üheteistkümnes kohtumine

Seekordsel kohtumisel meenutasime nädalavahetusel toimunud Eurovisiooni lauluvõistlust. Emotsioonid olid “laes”, osad klubilised olid nördinud, et võidulaul oli just mitte nende lemmik. Arvamusavaldused olid emotsionaalsed ja andsid rääkimiseks palju võimalusi.

Kuulasime võidulaulu eesti keelset varianti ja rääkisime Leelo Tunglast kui laulutekstide kirjutajast, luuletajast ja kirjanikust.

Lugesime ajalehe “KesKus” artikli katkendeid hiljuti nähtud etendusest “Jaanipäev”. Etenduse valik oli väga õnnestunud, sest seal tulid nii eestlaste kui ka venelaste keeleprobleemid esile ja siberlaste oskus konflikte vältida – inimest aktsepteeritakse sellisena, nagu ta on. Üks klubiline kinnitas, et ta tundis end väga koduselt, nagu oleks kõrvaltvaataja sõprade keskel.

Kohvipausi ajal teema arutelu jätkus.

Teises pooles rääkisime Oskar Lutsu loomingust, vaatasime tutvustavaid katkendeid “Kevadest”. Selgus, et mõned on “Kevadet” vene keeles lugenud ja teemaga tuttavad. Tutvustasime filmi tegelasi ja tolleaegseid õppimisvõimalusi. Rääkisime näitlejatest. Valmistusime järgmisel kohtumisel O. Lutsu “Suve” vaatamiseks. Sõlmisime kokkuleppeid ERMi külastamiseks.

Kellukesed: kümnes kohtumine

Täna tegime kokkuvõtteid teatrikülastusest, rääkisime eestlastest Siberis, lugesime teksti Krimmi eestlastest, vastasime küsimustele.

Järgnes teemakohane “Minu eesti keele õppimise eesmärgid” test – eneseanalüüs ja soovitused paremaks keele õppimiseks nii visuaalsele, auditiivsele kui ka kinesteetilisele õppurile.

Jälle oli meil sünnipäevalaps, kellele laulsime sünnipäevalaulu. Tänase kohtumise külaline oli Artur Raidmets Tallinna TVst. Elavas vestluses rääkisime televisiooni tööst ja saadete tegemisest. Huvi oli nii suur, et otsustasime külastada Tallinna TV stuudiot.

Euroopa päeva puhul tuli juttu Europarlamendi komisjonidest ja sellest, kuidas Tallinna TV uudiseid leiab ja kajastab. Klubilised tundsid huvi, kuidas leitakse uudiseid, milline on televisioonikanali eelarve, kus saab lugeda reitingu kohta. Suurt huvi pakkus Tallinna TV kasumlikkus ja jätkusuutlikkus.

Lõpuks vaatasime filmikatkendit, kus Artur Raidmets osales orkestrikoosseisus pillimängijana. Klubiliste üllatus oli suur, kui nad Arturi filmis ära tundsid.

Jagasime informatsiooni 16.06 Tartu ERMi ühiskülastuste kohta. Huvi oli suur.

Kellukesed: kolmas õppekäik

6. mail toimus meil ühiskülastus Draamateatrisse, kus me vaatasime etendust “Jaanipäev”, mis oli tehtud Mari-Liis Lille ja Paavo PiigiSiberi külades tehtud intervjuude põhjal. Kõikidele klubilistele oli Draamateatri külastus esmakordne. Imestus pakkus see hoone ise, millega me käisime kõik koos tutvumas. Veidi nukraks tegi neid see, et nad sinna varem polnud sattunud. Etendus tundus algul veidi raske, aga teine vaatus oli juba täiesti nauditav ka neile.

Kellukesed: üheksas kohtumine

Tänast kohtumist alustasime tavapärase avaringi vestlusega. Andsime võimaluse kõigile klubilistele vestelda ja oma pühadeaegsest tegevusest rääkida. Selgus, et mitmed meie seast olid käinud matkal ja nii läks jutt tervislike eluviiside peale. Toimus Kuldvillak Riigikogus nähtu ja kuuldu kohta. Info leidmiseks ja süvendamiseks olid meil kaasas materjalid Riigikogu hoonete kohta. Võistkond Rukkilill sai kõige rohkem punkte.

Teist poolt alustasime Raimond Valgre lauludega, kus etteantud tekstist puudus üks sõna, mille pidi kuulates leidma ja kirja panema. Kuulates laulu veendusime teksti õigsuses ja laulsime laulu kaasa. Põhiteemaks oli ülevaade ajalehtedest ja ajakirjadest. Tegime ajurünnaku meediaväljaannete tundmise peale. Vastavalt huvile valisid klubilased endale ajalehe või ajakirja, mida teistele tutvustasid. Leidsime informatsiooni Värska sanatooriumi kohta ja uudiseid noorte huvist korea keele vastu. Leppisime kokku kohtumise Draamateatris.