Kellukesed: üheksateistkümnes kohtumine

Tavapärane soojendusring oli huvitav: rääkisime meedia uudistest ning peatsest presidentide Trumpi ja Putini kohtumisest ning mida see võib kaasa tuua. Jälgime uudiseid ja räägime sellest ka järgmisel korral. Kedagi ei jäta ükskõikseks Venemaal toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Teemasse sulandumine toimus arutelu kaudu: “Mis on kunst?” Esitatud väiteid püüdsime ühiselt lahata. ‘Oli omapäraseid lahendusi ja neid oli huvitav kuulata.

Kohtumise teemaks oli “Pilk Eesti kunsti varasalve” ning me keskendusime J. Köleri ja M. Sittowi loomingule. Valmistusime KUMU näituse külastamiseks. Pooleli jäi E. Viiralti loominguga tutvumine – sellega tegeleme järgmisel kohtumisel.

Kaasakiskuvaks osutus tegevus, kus  klubi liikmed ise valisid pildi ja kunstniku, kellest rääkida, eestvedajad täiendasid siis klubi liikmete juttu. Sellest kujunes põnev ja sisukas arutelu, arvasid klubi liikmed kohtumise möödudes.

Kellukesed: kaheksateistkümnes kohtumine

Kohtumise teemaks oli meedia ja ajakirjandus. Rääkisime sel kuul olulisematest teemadest ajakirjanduses. Tähelepanu all oli ka üliõpilaste laulupidu “Gaudeamus”, lugesime ka Tartu Ülikooli ajakirjast pikemat artiklit laulupeost ning lugesime seda lõikude kaupa. Vaatasime videoklippi Gaudeamusest.

Üheks oluliseks teemaks oli vene teisitimõtleja kiri eesti keele õppimise kohta. Kirjas avaldas ta arvamust, et eesti keele õppimine on väga raske. Tema senine arvamus oli, et probleem seisneb venelaste soovis keelt õppida, kuid nüüd on ta jõudnud arvamuseni, et probleem seisneb ka eesti keele õpetamises.
Diskussioon läks väga ägedaks, klubi liikmed jagasid oma kogemusi, arvamusi ja seisukohti ning arvasid, et see ei olene ainult neist, vaid ka õpetajatest. Üks klubi liige leidis aga, et motivatsioon ei ole piisav.

Kohtumise teises pooles oli meil külaline, kes rääkis oma keeleõpingutest ja oma kohanemisest erinevates kultuurikeskkondades – nii Soomes, USAs kui ka Šveitsis. Ta jagas oma kogemusi vene keele õpingutest – ta läbib parajast tasulisi vene keele kursusi. Klubilised leidsid, et ka vene keele õppimine peaks olema eestlastele tasuta, et toimuks vastastikune lähenemine.

Kellukesed: seitsmeteistkümnes kohtumine

Alustasime muljete jagamisega nädalavahetusest. Enne Jaanipäeva toimus Gaudeamuse laulupeo pidulik avamine, kus osalejaid tervitasid 6 presidenti, lisaks oli ühelt presidendilt videotervitus. Järgnes C. Orffi “Carmina Burana vaimustav ettekanne koos vapustava ilutulestikuga, mida vaatasime ka videoklipi vahendusel.

Jaanipäeva muljete jagamine oli meile kõigile väga huvitav – nii nendele, kes rääkisid, kui ka kuulajatele. Marina jaanipäeva muljed olid kõige põnevamad ja Eesti traditsioonidega läbi põimunud. See viis meid rahvakalendri tähtpäevade teema juurde. Seda teemat käsitlesime pikemalt. Klubilised jagasid oma mardipäeva ja kadripäeva muljeid, aga Tahma Toomas oli neile tundmatu.

Teema lõpetuseks mängisime läbi kolm Eesti rahvatantsu koos lauluga.

Teises pooles tutvusime tuntud Eesti sportlase, Georg Lurichi elulooga ja otsisime kaardilt temaga seotud kohti.

Jätkame sporditeemat filmi “Vehkleja” treileri vaatamisega.

Kellukesed: kuueteistkümnes kohtumine

Tänast klubi alustasime laulu ja rahvalike lauludega, sest lähenemas on Jaanipäev. Seejärel analüüsis igaüks ennast, milline keeleõppija ta on ja kuidas saaks keeleõpet ise tõhustada.

Kohvipausi ajal algas Jaanipäeva kommete ja toitude teema. Igaüks rääkis oma pere ja rahva kommetest. Selgus, et Eesti, Valgevene ja Ukraina kommetes on väga palju ühist. Jagasime retsepte ja soovitusi.

Kurb uudis oli, et osa klubilisi sõidab puhkusele Eestist eemale ja järgnevatel kordadel klubisse ei tule.

Kellukesed: neljas õppekäik

Bussisõit Tallinnast Tartusse, ERMi algas hommikul kell 9. Õpetaja Piret Norvik rääkis oma lapsepõlvest ja elust mõisateenijatena.

Muuseumi ekskursioon oli väga huvitav. Eriti meeldis klubilistele rahvariiete osakond ja Uurali kaja näitus. Tore oli, et saime konkreetselt näha eelmiselt tunnil käsitletud ajajoone kulgu nüüd ka piltidel ja asjadena.

Läksime oma grupiga veel eraldi Tartu linna avastama. Huvitav oli nii Püssirohukelder, Tartu Ülikool kui ka K.J. Petersoni mälestusmärk Toomemäel. Klubi liikmed oli rahul nii ekskursiooniga kui ka Tartu linna tutvustava infovoldikuga, mille nad said.

Tagasiteel laulsime ja olime rõõmsad.

Mitmed klubilised lubasid Tartusse tagasi minna, sest AHHAA keskus jäi meil veel avastamata.

Kellukesed: viieteistkümnes kohtumine

Alustasime meenutustest väga värvikast nädalavahetusest: kes oli käinud rabamatkal, kes terviserajal, kes paadiga sõudmas. Ka ajalehti olid osad lugenud – mis oligi meie teema.

Seekord oli meil arutluse all äärmiselt huvitav artikkel Postimehest “161 aastat ajalugu”. Töö toimus rühmades, kus iga rühm valmistas teistele tutvustamiseks postrid erinevatest ajajärkudest. Enamus ei teadnud meie lähiajaloost sõna “fosforiidisõda” ja selle tähendust eestlaste jaoks. Aleksei oli ainuke, kes terminit teadis ja oskas seda ka teistele lahti seletada.

Saime teada, et Eesti rahvaarv vähenes läbi kolme okupatsiooni ligi 270 000 inimese võrra.

Teema oli mahukas – alates aastast 1850 kuni 2014. Seetõttu jäi teema käsitlus poolikuks ja jätkame teemaga järgmine kord.

Kellukesed: neljateistkümnes kohtumine

Kohtumiste vahepeal oli nii palju juhtunud, et kõik tahtsid rääkida – Vanalinnapäevadest ja oma muljetest, Tornide väljaku miniaias valminud Eesti kaardi lillekompositsioonist. Pilte teiste tegemistest meeldis kõigile uudistada. Ka kontserte olid paljud kuulamas käinud. Tartuski toimus huvitav kultuurisündmus – Sweeney Toddi esietendus, mis tekitas vaimustust ja arutelu. Ka looduse teema tuli jutuks ja nii me saime teada müüripääsukese ja tavapääsukese erinevusest. See viis selleni, et õppisime ka teiste lindude nimetusi.

Kuulasime audiosalvestust “Tõest ja õigusest”, lugesime ise teksti ja valmistusime külalise Annika Heinsalu tulekuks, kes on A.H Tammsaare muuseumi kuraator ja giid. Sõbralikus seltskonnas kohvitassi taga kuulasime Annika äärmiselt kaasa kiskuvat ja informatsioonist tulvil jutustust Tammsaare elust, loomingust ja tähtsusest eesti kirjanduse jaoks. Teema oli nii kaasakiskuv, et pärast seda otsustasid klubi liikmed A.H. Tammsaare teoseid lugeda.

Küsimusi esitati nii võimalike tõlketeoste kohta inglise keeles kui ka vene keeles. Annika oskas küsimustele väga üksikasjalikult vastata.