Keelesõbrad ja Lootus. Viies õppekäik.

Seekordne õppekäik viis meie kolme klubi seltskonna Tartusse. Eesti Rahva Muuseumi hoone on küll uus ja ultramoodne, muuseum ise aga vana ja väärikas ning enam kui sajandipikkuse ajalooga. Kohale jõudes jagunesime kaheks grupiks ning vaatamist- kuulamist jätkus kauemaks. Muuseumi saalides ning labürintides jätkus vaheldumisi nii üllatusi kui äratundmisrõõmu: lähiajaloo olmest lohukivideni, Pääsukese fotogaleriist Kukruse emandani…

Teine suurem väljapanek oli pühendatud Soome-Ugri põlisrahvastele. Tutvusime pisut kuulsa keelepuuga ning kuulasime, kuidas kõlavad erinevates keeltes mõned arvatavalt kõige ürgsemat päritolu sõnad, uurisime ugrimugri eluolu saamidest Siberi rahvasteni… ja oligi algul lõpmata pikaks külastusajaks planeeritud kaks tundi läbi.

Lõunapausi järel võtsime julguse kokku ning külastasime ühiselt ka kuulsat tagurpidimaja. Loodame, et kõikide ekskursantide tasakaaluelund külastuse suuremate ekstsessideta üle elas! Seejärel premeerisime end väikese linnapuhkusega ning asusime tagasiteele.

Keelesõbrad. Kaheksateistkümnes kohtumine.

Kaheksateistkümnendal kohtumisel jätkasime reisitemaatikat. Tore oli tõdeda, et paljude klubiliikmete nädal oligi möödunud reisimise tähe all. Eelmisel nädalal põhjalikult läbi arutatud Saaremaa koos Kuressaare piiskopilossiga, kalurikülade ning merevaadetega oli mitmel klubiliikmel värskelt läbi rännatud.

Edasi arutasime lähemaid reisisihte ning Virumaa loodust ja ajalugu. Tutvusime teemakohaste ajakirjadega ning kõnelesime enda valitud lugudest teistelegi. Lõpetuseks aga kuulasime laule ning nuputasime ühiselt laulutekstidest väljajäänud sõnu ja väljendeid.

Keelesõbrad.Seitsmeteistkümnes kohtumine.

Sel korral oli teemaks reisimine ja turism Eestis. Arutlesime, kuhu kavatseme suvel reisida ning kus oleme juba sellel suvel käia jõudnud. Sinimägede retk värskelt seljataga, oli igaühel jagada muljeid sellestki- kellele jäi enim meelde kaunis loodus ning matkarajad, kellele muuseumiväljapanek, kellele aga avaldas hoopis muljet Sinimägede suurepärane keskkond lastekasvatamiseks- koolimaja, spordisaal ning mänguväljakud.

Peagi jõudsime oma temaatikaga kaugemale ning vaatlesme, kuidas näeb reisisihina välja Saaremaa. Keskaegne piiskopilinnus, Angla tuulikud ning Eestimaa kõige arhailisemad kirikud, kadakanõmmed ja kiviaiad… Kohtumise lõpetasime aga hoopis Tallinna ajalooliste vaatamisväärsuste teemal. Et Tallinnaga on seotud ka naaberriik Taani riigilipu saamise lugu, sai ka see legend läbi arutatud.

Keelesõbrad ja Lootus. Neljas õppekäik.

Neljas õppekäik viis kahe klubi rahva ühiselt Sinimägedesse. Et ilm oli etteaimamatu ning muutus päeva jooksul mitte tundide, vaid suisa minutitega, tuli programmi koostades valmis olla kõigeks. Osalejatele soovitasime kaasa võtta õues matkamiseks sobiliku riietuse, mis ulatuks ujumisriietest vihmajopedeni ning Sinimägedes veedetud kolme tunni jooksul jõudis ilm muutuda nii mitu korda, et neid kõiki oleks rahumeeles ka tarvitada saanud.

Et keskpäev võttis meid vastu algava vihmasajuga, alustasime oma tegevust infopunkti õppeklassis, kus tegime tutvust Vaivara kandi ajalooga. Kõnelesime, kuidas tekkisid Sinimäed ning millal on inimesed Vaivara maile ilmunud, kuidas on sajandite jooksul kulgenud külarahva elu ning missugused sõjad selle rahumeelse eksistentsi aja jooksul segi on paisanud.

Et vihm tunni jooksul järele andis ning lõpuks hoopis lakkas, läksime ka jalutuskäigule Pargimäele, kus uurisime esimesest maailmasõjast jäänud punkreid. Seejärel jalutasime ümber Põrguaugu- ehk Grenaderimäe, tõusime selle tippu ning uurisime 1944. aasta lahingute mälestusmärgi all seistes hingematvalt kauneid vaateid, mis Eestimaa Termopüülideks nimetatud küngastelt avanevad. Tagasi muuseumi juurde jõudes külastasime ka näitusemaja, tutvusime väljapanekuga ning lõpetuseks pidasime pikast matkast veidi väsinuna sealsamas kahe klubi ühise pikniku. Selleks ajaks oli ka rannailm täiel määral taastunud ning ehk jõudis mõni klubiliige enne õhtu saabumist veel väikse suplusegi ette võtta.

Keelesõbrad. Kuueteistkümnes kohtumine.

Kohtumise algul võtsime taas käsile enda eesti keele õppimise eesmärkide ülevaatamise ning arutlesime, mida oleme jõudnud saavutada ja mida allesjäänud kohtumiste jooksul veel teha jõuaksime. Selgus, et kõige rohkem rõõmu on pakkunud kultuuriteemad, aga ka ühised laulmised ning seltskonnamängud. Just nende teemadega oli soov ka edasi minna. Lisaks on algamas puhkuste aeg ning teemaderingi peaks kindlasti kuuluma reisimine ja Eestimaa vaatamisväärsused. Otsustasime ka, et sel kuul võtame ette koguni kaks reisi- Tartusse ning Sinimägedesse.

Edasi liikusime taas ajakirjanduse temaatika juurde. Seekord võtsime jutuks lubatud ja lubamatud argumenteerimisvõtted ning arutlesime koos, mida me ikkagi mõtleme, kui väidame, et keegi avalikkusega manipuleerib? Mis on lubatud väitlusviisid, mida aga sisaldab endas seline mõiste nagu demagoogia?

Lõpuks vaatasime üle ka mõned selle kuu ajakirjanduses tähelepanu all olnud persoonid. Teleajakirjanik ja laulja Reet Linna on just tähistamas oma juubelit ning kuulasime ka tema üsna eripalgelisi laule.

Kuu kõige kurvemaks uudiseks saime aga liigitada Jüri Aarma traagilise ja ootamatu lahkumise. “Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat…”

Keelesõbrad. Viieteistkümnes kohtumine.

Viieteistkümnendal kohtumisel oli teemaks kunst. Et eelmise kohtumise olime lõpetanud kangastelgede ja kaltsuvaipadega, alustasime kunsti mõtestamist seekord hoopis Anu Raua vaibakunstist. Arutlesime, mida annab kaasaegsele kunstile juurte otsimine ja esivanemate töövõtetele ning mustritele tuginemine.

Siis aga liikusime edasi ka akadeemilisema joone juurde ja vaatlesime, kuidas Johann Köler ja August Weizenberg eestlased kaheksakandade ja lilltikandi juurest Euroopasse nihutasid. Tutvusime eesti kunsti ajateljega ning ekstra tähelepanu pühendasime Eduard Wiiralti fantastilisele graafikamaailmale.

Et aga mitte Põrgu-temaatika juurde liiga pikalt pidama jääda, arvustasime lõpetuseks raamatuillustratsioone. Vaatasime, mida lastepärast on meile jätnud Siima Škop, Edgar Valter või Asta Vender. Igatahes Timbu-Limbu ja lumemöldrite seiklused said mõnusalt kajastatud nii sõnas kui pildis!

Keelesõbrad. Neljateistkümnes kohtumine.

Neljateistkümnes kohtumine oli pühendatud käsitööle. Et kõigil oli jagada värskeid muljeid muuseumiööst Mihkli kirikus ning seal nähtud Jõhvi kihelkonna rahvariietest, vaatasime edasi ka rahvariiete temaatikat laiemalt. Tuttavaks said nii Põhja-Eesti sinised pikk-kuued kui lilltikandid ja Muhu pätid. (Muhu pätte oskame igatahes kindlalt eristada neist pättidest, keda rahvusvahelise sõnaga ka huligaanideks kutsutakse).

Uut sõnavara tarvitasime aga erinevate piirkondade rahvariiete pilte kirjeldades üsna osavalt. Kõnelesime ka käsitööst, mida kodus ise teha saab ning ajakirjade abiga jutustas igaüks mõne huvitava eseme valmimise loo. Parem- ja pahempidisilmused, soonikkoe, silmade kahandamise ja kasvatamisega tuleme varrastel kõik toime. Nüüd tuleme toime ka oma tegevuse kirjeldamisega või mustrilehe lugemisega eesti keeles.

Lõpuks vaatasime, kuidas käib kudumine kangastelgedel.