Keelesõbrad. Neljas kohtumine.

Neljas kohtumine oli pühendatud ajakirjandusele. Jagasime töörühmadele kätte terve rodu värskeid nädala- ja päevalehti ning iga rühm sai lisaks lehe üldisele tutvustamisele välja valida ka enda jaoks olulisemana tunduvad artiklid ning tutvustada neid lähemalt.

Nii saime kuulda lugusid tervisest ja lastekasvatusest- kas vastab ikka tõele, et ühe lapse üleskasvatamiseks läheb vaja tervet küla? Uudiseid oli poliitikast, majandusest, dopinguskandaalist… Kõne alla tuli ka Reet Linna telejuubel: 50 aastat esimesest ülesastumisest ETV ekraanil ning ikka väsimatult kohal.

Vahepalaks kuulasime ära ka paar laulu Reet Linna esituses ning tutvusime kohtumise lõpuks ERR ning selle arhiivi kasutusvõimalustega. Nuputasime audioarhiivi saladuste kallal: miks on Võrumaa uudiseid nii raske mõista? Kui põhjuse välja ütlesime, peegeldus kuulajate nägudel ilmselge kergendus- ega võrukeelset juttu ka iga põhjaeestlane väga selgesti mõista. Tavalisest eesti keelest saame aga aru küll.

Keelesõbrad. Kolmas kohtumine.

Keelesõprade kolmas kohtumine oli pühendatud laulu- ja tantsupeole. Kui olime Kristiga enda kogemused- mina laulu- ja Kristi tantsupeo omad- klubirahvaga jaganud, läks asi ainult huvitavamaks. Selgus, et meie seltskonnas on ka inimene, kellel õnnestus üles kasvada ehtsa kooridirigendi tütrena. Ja mis on loomulikum osa ühe koorijuhi lapse elust kui laulupeod, koorilaagrid ja väljasõidud! Vaatasime vanu pilte: rongkäigud, esinemised, peovoldikud… Oma side peoga oli paljudel. Kellel valmistub lapselaps algavaks laulupeoks, kes armastab niisama kuulamas- vaatamas käia. Ühes olid kõik kindlad: peoplatsile tasub kohale minna kasvõi ainult selleks, et tunda, kuidas sipelgad mööda selga jooksevad. Rühmatöödena panime paika peo logistika ja õppisime kaasa ümisema Jaan Tätte “Tuulevaiksel ööl”.

Keelesõbrad. Teine kohtumine.

Teise kohtumise teemaks oli Eesti muusika. Et igaühel oli sellest valdkonnast mingisugune ettekujutus olemas- Georg Otsast, Tõnis Mägist ja Anne Veskist tänaste teismeliste lemmikuteni välja, valisime ühiseks teemaks hoopis Raimond Valgre. Vaatasime lõiku filmist ja seejärel jagasime rollid. Filmi on ju kena vaadata, aga eks katsu rühmakaaslaste ees Raimondi, Lily või kelner Leo rollis intervjuud anda! Tegelikult tuli igaüks toime ja loodan, et leidus neidki, kes kodus filmi lõpuni vaatasid.

Peale kohvipausi keskendusime muusika praktilisemale poolele ja õppisime mõned laulud, mida seltskonnas edaspidi kaasa ümiseda.

Keelesõbrad. Esimene kohtumine.

Kohtusime Ahtme Gümnaasiumi klassiruumis esmaspäeva õhtupoolikul terve toreda tüdrukutebändiga, kellest olin varasemalt tuttav vaid oma eestvedaja- paarilise Kristiga. Pärast kohustuslikke paberitäitmisi jõudsime ka oma tutvumise mitteformaalsema poole juurde ja õnneks läkski kohe lõbusaks. Mängisime mõned tutvumismängud ning koostasime rühmatööde käigus enda ühised klubireeglid. Otsustasime olla üksteist toetavad ja sõbralikud, tulla kohale hea tujuga ja puududa ainult mõjuval põhjusel. Ning me austame üksteise mõtteid: üks räägib, teised kuulavad.

Veel koostasime rühmatööna ajalehe esikaaneloo, kus kujutlesime end sügisesse peale poolt aastat meie ühises keeleklubis. Sügiseks arvame end olevat sealmaal, et kadunud on keelebarjäär, me räägime eesti keeles julgelt ja vabalt. Me oleme enesekindlad, kasutame oma suurenenud sõnavara ja rõõmustame uute toredate sõprade üle. Me oleme koos arutlenud paljude erinevate küsimuste üle, käinud teatris ja kinos, vaadanud filme ja tunneme Eestimaad, selle kultuuri ja rahvast kõvasti paremini. Ühesõnaga, me vaatame Eestit täiesti uue pilguga!