Keelesõbrad. Kahekümne esimene kohtumine.

Käes on suvi ja puhkuste periood. Et just nüüd on enamikul meist rohkem aega tegelda oma hobide ja huvialadega, valisime selle ka tänase kohtumise teemaks. Arvesse võttes meie kliimavöödet, polegi midagi imestada, et märkimisväärne energia kulus erinevate spa,- sauna- ja veerituaalide läbiarutamisele. Muidugi ei jäänud kõrvale meie armastatud aiad ja suvilad, peenrad ja marjapõõsad. Üllatuseks oli aga, et igal osalejal oli kõnelda ka oma loovuse lugu. Kohalolijate seas leidus nii ikoonimaali kui moekunsti, õmblustöö ja kudumise harrastajaid.

Peale teepausi tegelesime kaasavõetud laua- ja seltskonnamängudega. Ning telesaade “Eesti mäng” saab tänasest kindlasti uusi vaatajaid juurde.

Keelesõbrad ja Lootus. Kuues õppekäik.

Kuuendal õppekäigul sõitsime kolme klubi rahvaga ühiselt Toilasse. Kavas oli osa saada meie maakonna kultuurisuve ühest tähtsündmusest- 7 linna muusika festivalist. Seekord oli ettevõtmine üsna perekeskne- paljud olid kohale tulnud oma autodega ning sõpru ja pereliikmeid kaasa kutsunud.

Et ilm oli suurepärane ning väljakuulutatud esineja- Uku Suviste- üsna populaarne, sai meile kähku selgeks, et kontserdipaika saabub kaugelt rohkem huvilisi, kui rannarestorani saal mahutab. Õnneks oli korraldaja meie klubirahvale siiski kenasti kohad reserveerinud ning ukse taha keegi jääma ei pidanud. Kaheosalisel kontserdil leidis igaüks loodetavasti midagi just enda maitsele vastavat- olid need siis uued või just vanad ja tuntud laulud, võimalus kaasa laulda või isegi joodeldada…

Ilm soosis ka igati meie jalutsukäiku mööda ajaloolist parki, kus imetlesime taastatud terrasse ja roosiaeda, vaateid merele ja Pühajõe ürgorule.

Keelesõbrad. Kahekümnes kohtumine.

Kahekümnendat kohtumist alustasime sellega, et vaatasime ühiselt üle ning tuletasime meelde, missuguseid ülesandeid oli igaüks endale eesti keele ja kultuuri tundmaõppimiseks püstitanud. Kas oleme planeeritud raja liikumud ja kui palju see meid edasi on aidanud? Mida soovime allesjäänud nädalate jooksul ette võtta ja ehk oleks võimalik veel midagi ka muuta?

Edasine tegevus viis kultuuriajakirjanduse temaatika juurde. Saabunud on puhkuste hooaeg ning klubirahvalgi senisest rohkem aega ümbruskonnas aset leidvatele kultuuriüritustele keskenduda. Mis toimub Eestimaa ja Ida-Virumaa suves? Kus ja kuidas kajastatakse toimunud üritusi, kust aga otsida infot uute plaanide kohta? Laulu- ja tantsupidu on lõppenud, klubiliikmete lapsedki kodus tagasi ja esinemisväsimuse välja puhanud. Aga Ida-Virumaa suve tähtsündmus- 7 linna muusika festival- ootab ees.

Keelesõbrad. Üheksateistkümnes kohtumine.

Üheksateistkümnendat kohtumist alustasime tagasivaatega toimunud Tartu- reisile. Meenutada oli paljutki, mõnedki keerulisemad küsimused said vastused alles tagantjärele.

Seejärel suundusime päevateema juurde- pilk looduse varasalve. Kõnelesime, millised on meie lemmikloomad, mida head on meenutada lapsepõlves vanaema juures maal kohatud loomadest, kuidas me nende eest hoolitsesime ja milliseid maatöid oleme teinud. Edasi liikusime juba keerulisemate teemade juurde. Valisime kaasatoodud raamatute ja ajakirjade seast teema, mida kaaslastele tutvustada. Küllap teame nüüd paremini, kuidas elab jõevähk, mitu lüli on vihmaussil või kuidas kärbse tiivad põrisevad. Ka taimemaailmast jõudis igaüks enda lemmiku välja valida ning kaaslastele tutvustada.

Keelesõbrad ja Lootus. Viies õppekäik.

Seekordne õppekäik viis meie kolme klubi seltskonna Tartusse. Eesti Rahva Muuseumi hoone on küll uus ja ultramoodne, muuseum ise aga vana ja väärikas ning enam kui sajandipikkuse ajalooga. Kohale jõudes jagunesime kaheks grupiks ning vaatamist- kuulamist jätkus kauemaks. Muuseumi saalides ning labürintides jätkus vaheldumisi nii üllatusi kui äratundmisrõõmu: lähiajaloo olmest lohukivideni, Pääsukese fotogaleriist Kukruse emandani…

Teine suurem väljapanek oli pühendatud Soome-Ugri põlisrahvastele. Tutvusime pisut kuulsa keelepuuga ning kuulasime, kuidas kõlavad erinevates keeltes mõned arvatavalt kõige ürgsemat päritolu sõnad, uurisime ugrimugri eluolu saamidest Siberi rahvasteni… ja oligi algul lõpmata pikaks külastusajaks planeeritud kaks tundi läbi.

Lõunapausi järel võtsime julguse kokku ning külastasime ühiselt ka kuulsat tagurpidimaja. Loodame, et kõikide ekskursantide tasakaaluelund külastuse suuremate ekstsessideta üle elas! Seejärel premeerisime end väikese linnapuhkusega ning asusime tagasiteele.

Keelesõbrad. Kaheksateistkümnes kohtumine.

Kaheksateistkümnendal kohtumisel jätkasime reisitemaatikat. Tore oli tõdeda, et paljude klubiliikmete nädal oligi möödunud reisimise tähe all. Eelmisel nädalal põhjalikult läbi arutatud Saaremaa koos Kuressaare piiskopilossiga, kalurikülade ning merevaadetega oli mitmel klubiliikmel värskelt läbi rännatud.

Edasi arutasime lähemaid reisisihte ning Virumaa loodust ja ajalugu. Tutvusime teemakohaste ajakirjadega ning kõnelesime enda valitud lugudest teistelegi. Lõpetuseks aga kuulasime laule ning nuputasime ühiselt laulutekstidest väljajäänud sõnu ja väljendeid.

Keelesõbrad.Seitsmeteistkümnes kohtumine.

Sel korral oli teemaks reisimine ja turism Eestis. Arutlesime, kuhu kavatseme suvel reisida ning kus oleme juba sellel suvel käia jõudnud. Sinimägede retk värskelt seljataga, oli igaühel jagada muljeid sellestki- kellele jäi enim meelde kaunis loodus ning matkarajad, kellele muuseumiväljapanek, kellele aga avaldas hoopis muljet Sinimägede suurepärane keskkond lastekasvatamiseks- koolimaja, spordisaal ning mänguväljakud.

Peagi jõudsime oma temaatikaga kaugemale ning vaatlesme, kuidas näeb reisisihina välja Saaremaa. Keskaegne piiskopilinnus, Angla tuulikud ning Eestimaa kõige arhailisemad kirikud, kadakanõmmed ja kiviaiad… Kohtumise lõpetasime aga hoopis Tallinna ajalooliste vaatamisväärsuste teemal. Et Tallinnaga on seotud ka naaberriik Taani riigilipu saamise lugu, sai ka see legend läbi arutatud.