Tallinna ja Ida-Virumaa keeleklubide blogi
Kui palju üllatavat võib olla vaikselt Jõhvi südalinnas seisvas tagasihoidlikus kirikus! Loomulikult on keskkajast pärit kirikuga seotud hulgaliselt legende, kuid palju käega (õigemini küll varbaga) katsutavam oli kirikutorni kellade juurde viib kitsas kivitrepp või paksud kirikuseinad, mille vahel nii imeliselt kõlas Ahtme kunstide kooli kontsert. Ja muuseum! Kiriku tagaotsa ukse taha varjav saladus, mis ennast lahkelt avastama kutsus.
Meie viies õppekäik viis meid Narva. Käisime kaemas Tsaari-Venemaa suurimat tekstiiliettevõtet, õigemini seda, mis Kreenholmi manufaktuuri kunagisest hiilgusest alles on. Nukker oli vaadata võimsaid hooneid, mis praegu tühjana seisavad. Nukker ja kummastav oli ka Eesti võimsaim, Kreenholmi juga, mis enamiku ajast kuivana seisab, paljastades häbelikult oma paeseid astanguid.
Narva kunstigaleriis Kreenholmi kangaste näitusel tabas vanemaid meist aga täielik nostalgialaks, sest seal väljas olnud sitsiriideid ja froteerätikuid nähes toiumus ajas välkkiire rännak 40 aastat tagasi.
Päeva viimane rännak viis meid Victoria bastonisse, kus tutvusime Narva kaitserajatistega ning tegime maa all kasemattides läbi ajarännaku läbi 20., 19. ja 18. sajandi 17. sajandisse välja. Aitäh toredale giidile, kelle teadmised ajaloolistest pisiasjadest lisasid rännakule vürtsi.
Ja ongi meie aeg ümber. Möödas on kuus kuud ja 24 kohtumist, lisaks veel kuus õppekäiku. Igaühel meist on mälestused isesugused. Aga kui see paik, mille nimi on Eesti, veidi tuttavamaks sai, on klubi oma eesmärgi täitnud. Kohtume veel!
Eesti ajakirjanduses oli suur tähtpäev – Juhan Peegeli 100. sünniaastapäev. Kui Johann Voldemar Jannsen pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, siis selle ajakirjanduse näo pärast suurt sõda on kujundanud Juhan Peegel. Tänu temale hakati Tartu Ülikoolis koolitama ajakirjanikke, tema kujundas tänapäeva Eesti ajakirjanduse põhimõtted, mis on läbi igasuguste poliitiliste tormituulte püsinud tänaseni. Eesti ajakirjanikud on kas Juhan Peegli õpilased või õpilaste õpilased. Ilmselt tema kõige kuulsam tsitaat on: „Ei piiblis ega ka kommunistliku partei manifestis ei ole öeldud, et elu peab kerge olema.“
Miks on maailmas nii palju erinevaid uske ja usundeid vaja? Mille poolest erineb see, keda, mida ja kuidas uskusid ja kummardasid meie esivanemad sellest, keda, mida ja kuidas usume meie? Mis on ebausk ja miks see eesti keeles on ka usk? Miks kutsutakse maausulisi mõnikord ka paganateks? Miks on teistes suuremates keeltes kristlus, aga eesti keeles ristiusk? Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele püüdsime sel päeval koos vastuse saada.
Meil on Kevadtorm ja meie oleme sündmuste keskpunktis. Juba nädal aega on meie ümber luuratud, varitsetud ja piilutud. Nüüd on roheliselaigulised mehed põõsastest välja tulnud ja peavad linnades lahinguid. Huvitav on. Meil kindlasti, kas neil ka, seda me ei tea. Aga varsti saame teada. Ja põhjust vähemalt kümneks uueks linnalegendiks on nad andnud kuhjaga.
Eile oli jüripäev. Ka ajakirjanduses oli sellest juttu. Aga meie rääkisime sellest, kes on Jüri ja miks tal on oma päev. Eestis on see olnud tule tegemise päev, sulaste ja tüdrukute palkamise päev. Mitmed vanasõnadki on jüripäevaga seotud. Eesti ajaloos on olemas jüriöö ülestõus. Ega me ajakirjandust ka päris ära ei unustanud – uudised rääkisime ära.
