Pärlid: kolmeteistkümnes kohtumine

… toimus 14. märtsil, emakeelepäeval. Seetõttu oligi meie kohtumise läbivaks teemaks emakeel, selle hoidmine ja arendamine. Alustasime Kristjan Jaak Petersoni elu ja tegevuse meenutamisega, lugesime tema kuulsaimat luuletust “Kuu”:

Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?                                                                                                                Edasi veeres jutulõng Meinhard Laksile ja tema poolt algatatud emakeelepäeva tähistamisele. Juba 20 aastat on emakeelepäev olnud riiklik tähtpäev. 2008. aastast kirjutatakse sellel päeval e-etteütlust. Kuulasime, lugesime ja analüüsisime selle aastast e-etteütlust. Silma hakkas, et seekordses etteütluses oli väga palju paralleelvõimalusi. Kirjutasime ka oma klubi etteütluse. Pärlid olid selleski tegevuses tõelised pärlid! Esikohta jagasid Katja ja Vlad, ülejäänud klubilased olid võrdselt teisel positsioonil. Rääkisime paljudest olulistest sündmustest: aasta keeleteost, kõige eestilikuma sõna konkursist jne. Meie pakkumised olid jõgi, ööbik, jõeäär, pääsuke, päike, jäääär … Vlad luges meile Leelo Tungla luuletuse “14 emakeelset käänet”. Kuulasime Pärt Uuspõllu “Kas siis selle maa keel”. Kohtumise lõpus meenutasime ka traagilisi sündmusi 9. märtsil 1944 ja vaatasime arhiivimaterjale. Kohtumiseni laupäeval Eduard Vilde muuseumis! 🙂

 

Pärlid: kaheteistkümnes kohtumine

… toimus 7. märtsil. Alustasime märtsikuu sünnipäevalaste õnnitlemisega meile juba tuttava lauluga “Õnne soovime sul'”. Edasi võtsime veel kord jutuks vastlapäeva kombed ja vaatasime lõike 05.03 “Terevisiooni” saatejuhi Katrin Viirpalu külaskäigust Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse. Kõik klubi liikmed said võimaluse jutustada sellest, mida nad vastlapäeval tegid. Kerkis esile küsimus, kuidas süüa vastlakuklit nii, et nägu ei oleks vahukoorene. Päris universaalset nippi me vist välja ei mõelnudki, uurisime hoopis vastlalaulu sõnu ja kuulasime selle meeleolukat esitust. Märtsis on mitmeid tähelepanu väärivaid tähtpäevi, järgmine on juba homne naistepäev. Rääkisime naistepäeva tähistamise sünniloost, selle tähistamisest erinevatel ajastutel, isiklikest kokkupuudetest ja mälestustest. Naistepäev ja lilled käivad käsikäes, seetõttu kuulasime laulu “Lilled sinule” Voldemar Kuslapi esituses. Nimetasime lilli, mida laulus kuulsime, lisasime oma lemmikuid, vaatasime lillede pilte, et nimetused ikka paika loksuks. Kohtumise võtsime kokku Tallinna botaanikaaeda tutvustava lühifilmiga. Praegu on botaanikaaias orhideede näitus. Huvilised peavad kiirustama.

Pärlid: üheteistkümnes kohtumine

… toimus veebruarikuu viimasel päeval. Kohtumine algas külalise Maria Tuuliku esinemisega. Maria töötab EKIs sõnaraamatute osakonnas, seetõttu keskenduski ta oma esitluses erinevatele uutele veebisõnaraamatutele nagu naabersõnade sõnastik, assotsiatsioonisõnastik jt Saime põhjaliku ülevaate sõnaveebi võimalustest, polüseemiast, põhisõnavara sõnastikus esinevatest rektsioonidest. Kuulsime ka inglise keelel baseeruva Keelekliki masintõlke sõnastikust. Pärast kohvipausi arutlesime vastlapäeva teemadel. Igaüks sai rääkida oma elamustest, mälestustest, perekondlikest kommetest. Vastlatoidud pakkusid huvi kõigile, võrdlesime eestlaste ja venelaste peolauda, saime teada, et vastlakukleid süüakse ka mujual, nt Skandinaavias, Baltimaades, Saksamaal. Loomulikult kuulasime ka vastlalaule “Täna liugu laseme” ja “Vastlalaul”. Kohtumise lõpetasime uue Taskutarga mälumänguga “Eesti Vabariik 100”, kus oli põnevaid küsimusi Eesti Vabariigi kohta läbi 100 aasta. Teemadeks olid kirjandus, sport, tavapärane eluolu, ettevõtlus, poliitika, film ja palju muud. Oli hariv ja lõbus kohtumine!

Pärlid: kümnes kohtumine

… toimus 21. veebruaril, praktiliselt vabariigi aastapäeva eelõhtul. Alustasime  kohtumist hea tuju loomisega ja korraldasime oma klubi Eesti Laulu lõppvooru. Meie esimene reegel välistas välismaa artistid, seega jagunesid hääled 10 laulu ja esineja vahel. Pingerida sai selline: 1. Uku Suviste, 2. Sandra, 3. Sissi. Positiivne häälestus saadud, alustasime meie peamise teema, Eesti Vabariigi 101. aastapäeva, käsitlemist. Kõigepealt tutvusime ETV-s 24.02 pakutavate saadetega ja leidsime ühiselt, et programm on nii huvitav, et söömiseks ja pidulaua katmiseks jääb väga vähe aega! 😉 Edasi rääkisime vabadussõja suurest sangarist Julius Kuperjanovist, vaatasime fotosid, mis arhiividest üles leitud ja ka sellest, kuidas kangelase mälestust läbi erinevate aegade on hoitud. Mitte alati pole olnud Kuperjanovi jalaväepataljoni, nimelist trammi ja postmarki. On olnud aegu, kus Kuperjanovi haual käimise eest üliõpilasi ülikoolist välja visati. Kohvipausiks katsime temaatilise laua: kiluleivad, singipirukad, juustukuubikud, puuviljad, kommid … Pärast kosutavat ja värskendavat kohvipausi korraldasime kodumaa sünnipäeva auks viktoriini. Tulemused olid suurepärased, võistlus tasavägine ja pingeline! 🙂 Võistkond Meedikud võitis maksimumpunktidega, vaid punkt vähem oli võistkonnal Rukkilill. Saatuslikuks sai küsimus sugulaskeeltest. Aga kokkuvõttes võitsid kõik! 🙂 Edasi heitsime pilgu vabadussõja sündmustele Indrek Treufeltdi saatesarja “Vabadussõja lugu” 6. osa vaadates. Filmi lõppedes arutlesime õppuste Siil ja Erna retkede teemadel. Soovime kõigile kaasteelistele ilusat vabariigi aastapäeva!

Pärlid: üheksas kohtumine

… toimus sõbrapäeval, 14. veebruaril. Mitmed Pärlikesed tervitasid kaaslasi kommikarbiga, nii et nüüd on meil magusavarud pikemaks ajaks olemas. Sissejuhatuseks vahetasime TMM-i õppekäigu muljeid ja mälestusi. Tore oli kuulda, et kõik, ka need, kes selles muuseumis varem käinud, jäid külastusega rahule. Meie suurepärane giid Anu Liho jutustas ja demonstreeris palju põnevat, sealhulgas ka ansambli Metsatöll esinemist. Nüüd, sõbrapäeva kohtumisel, kuulasime nende esituses Leelo Tungla/Valter Ojakääru “Oma laulu ei leia ma üles”. Kuna Ansambli Metsatöll mitmele plaadile on teinud kujunduse kunstnik Jüri Arrak, oli põhjust temastki rääkida. Edasi vestlesime, arutlesime ja muljetasimegi teatri teemadel, mis oli meie kohtumise põhiteemaks. Eesti teatri ajaloo saime õppekäigu vältel selgeks, täna rääkisime uuematest tegijatest ning etendustest. Eestvedaja Piret alustas juttu laupäeval nähtud balleti “Modigliani – neetud kunstnik” muljetega. Kiita said nii lavastaja Toomas Edur, helilooja Tauno Aints kui peaosatäitja Anatoli Arhangelski. Klubi liikmed jätkasid vestlust oma elamustega. Kellel olid muljed lasteetendustest, kellel kuuldemängust “Aabitsakukk”, kellel balletist “Medea”, kellel Vene Dramateatri etendusest “Viimane korrus”, kus peaosades Aleksandr Ivaskevitš ja Elina Purde… Eestvedaja Irina jutustas viimast korda Eesti Draamateatri laval olnud etendusest “Kaart ja territoorium”, mida ta käis vaatamas 31.03.17 ehk 5 päeva pärast Lembit Ulfsaki matust. Lembit Ulfsaki Isa rolli mängis Rein Oja, kes seda osa oli juba mitu kuud enne Ulfsaki lahkumist mänginud. Etendus, mille lavastajaks oli Juhan Ulfsak, lõppes püsti seisva publiku marulise aplausiga. Musta riietatud Juhan Ulfsak võttis laval vastu hiigelsülemi valgeid lilli ja kaastundeavaldused ning tänusõnad. Nii lõppes selle menuka etenduse lugu. Pärast kohvipausi jätkasime teatrijuttu lühifilmi “Eestimaa kuulsaid inimesi: Voldemar Panso” vaatamisega. Arutlesime ka Panso lavakunstikooli teemadel, rääkisime 7. lennu nn needusest ja näitlejatest. Selle kurikuulsa lennu mõned liikmed, nagu Aare Laanemets, Juri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Lembit Petrson, Anne Paluver  jt, on meile tuttavad kultuuritegelased. Kohtumise lõpetasime Eesti Keele Instituudi uue sõnastikuportaali Sõnaveeb 2019 tutvumisega. Eesti maastikusotsioloogi ja kultuuriantropoloogi Argo Moori tsiteerides võib öelda, et  kultuur sünnib inimese kohtumises maailmaga. Kaunist nädalavahetust ja näeme vabariigi aastapäeva eelsel kohtumisel! :):):)

 

Pärlid: kolmas õppekäik

… toimus pühapäeval, 10. veebruaril. Seekord külastasime Teatri- ja Muusikamuuseumi. See üritus oli korraga nii eelnevalt käsitletud teemade kordamine kui uute teadmiste omandamine. Raimond Valgre elu ja looming, laulupidude traditsioon, Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidula roll meie kultuuriloos, “Kevade” väljaandmise raskused ja lavastamine … Samas aga Andres Särevi tegevus ja tähtsus meie kultuuriloos, Eestist pärit maailmakuulsad lauljad, heliloojad, tantsijad ja näitlejad, mehaanilised muusikainstrumendid, rahvapillid , Eesti teatriloo olulised faktid … Meie suureks vedamiseks oli giidiks muuseumi pedagoog Anu Liho ise, kes pajatas meile kõigest sellest ning demonstreeris kõiki põnevaid muusikariistu, mis TMM-is häält teevad. Eesti ajalool on oluline koht muusikal, ega ilmaasjata nimeta eestlased end teatri- ja laulurahvaks! Saime teada, et püsinäituse nimi on “Lood ja laulud”, et muuseumis toimuvad üritused, näiteks reedeti etendus “Leek” Ida Erlemanni elust Assauve tornis, aktiivne haridustegevus ja avamisel on laulupeo juubelile pühendatud perioodiline näitus. Aitäh Anu Lihole ja kogu TMM-i kollektiivile võrratu elamuse eest!

Pärlid: kaheksas kohtumine

… toimus 7. veebruaril. Tänase kohtumise juhtmotiiviks oli pilguheit eesti kirjandusse. Alustasime nagu tavaliselt häälestumisest ning rääkisime end tööväsimusest lahti. Enamusel meist oli pikk ja pingeline tööpäev selja taga, aga oli ka rõõmsaid sündmusi, nimelt sündis täna Pelgulinna sünnitusmajas 2 kaksikutepaari. Kirjanduslikele radadele aitas meid juhtida tuntud kirjanike meenutamine. Esimesena hüüti välja Oskar Lutsu nimi. Lutsu “Kevade” lugemisega alustasimegi tänaseid lugemistalguid. Nüüd teavad kõik, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud… Arutlesime teose karakterite üle ja vaatasime ka lõike sajandi parimaks mängufilmiks tituleeritud “Kevadest”. Rääkisime filmis mänginud noorte elukäigust ning vaatasime nende pilte enne ja nüüd. Edasi tulid jutuks järgmised filmid, 1976.aastal valminud “Suvi” ja 1990. aastal valminud “Sügis”. Viimasest vaatasime ka algust. Kirjanduslik rännak viis meid enesestmõistetavalt Lydia Koidula juurde. Lugesime, tõlkisime ja analüüsisime luuletust “Mu isamaa on minu arm” ja nagu meil juba traditsiooniks on saanud, vaatasime videolõiku selle laulu esitusest viimasel laulupeol. Kohtumise lõpus tutvustas eestvedaja Irina pagulaskirjandust ning luges Marie Underi luuletuse “Sirelite aegu”. Kohtumiseni pühapäeval kell 11.00 Teatri- ja Muusikamuuseumis!