Pärlid: kuueteistkümnes kohtumine

… toimus 4. aprillil ja läbivaks teemaks oli toitumine, toitained, toit, toidutegemine ja toiduretseptid. Meil oli ka külaline, nimelt Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi. Külalise huvitavast ja aktuaalset teemat puudutavast ettekandest saime teada, miks peab sööma, mis mõjutab toitumist ja toiduvalikut, millist mõju omavad eeskujud, reklaam ja trendid, millised on erinevate maade toidu- ja toitumissoovitused. Saime teada, et eesti kasutab normaalse toitumise illustreeriva kujundina püramiidi. Tasakaalustatud toidusoovituse põhimõtted on lihtsad: mitmekesisus, liikumine, puhkamine. Mängisime ka arvamismängu, kus tuli ära arvata, kui palju kaloreid annavad erinevad magusaportsjonid. Huvitav oli teada saada, mida kujutab endast http://www.nutridata.ee toidupäevik. Pärlitel oli külalisele ka hulga küsimusi. Pärast kohvipausi, tervislikku, muide, tutvustasid Pärlid oma lemmiktoite ja nende valmistamist. Oh, mis gurmee nimekiri: kasukas, plov, van Gogh’i päevalille salat, rucola-juurvilja salat, kalatort, perekonna retsepti järgi valmistatud Ukraina borš, mustika-puuviljakook ilma jahuta … Pidime jälle kord nentima, et Pärlid on tõelised pärlid! 🙂 Kohtumiseni pühapäeval kinos Solaris Apollo!

Pärlid: viieteistkümnes kohtumine

… toimus 28. märtsil. Alustasime häälestumist kevade märkide loetlemisega ja jõudsime märgatud lindudeni. Kõik olid kevadkuulutajaid märganud või oskasid huvitavaid linde nimetada, nii et kirjutasime terve tahvli erinevaid linnunimesid täis. Tänase kohtumise põhiteemaks oli aga hoopis rahvuslik käsitöö ja käsitöö laiemalt. Meie klubi liikmete hulgas on mitmeid osavaid käsitöömeistreid, kes olid ka oma töid kaasa võtnud. Olgal oli imeline Haapsalu salli taoline helesinine sall ja heegeldatud notsu, Katjal kootud sokid, heegeldatud linikud kaasas. Eestvedaja Piret demonstreeris oma Rapla kihelkonna rahvariideid, mida kõik tõeliselt imetlesid. Saime teada, et nii vöö kui pluusi pilutatud serv ning tikitud detailid on tema enda kätetöö. Piret nimetas rahvariietega seonduvaid sõnu nagu käised, nippelpits, sõba, kurrutama, mõõk … Marina lubas muide järgmisel korral kaasa võtta oma Kunstiakadeemia aegadel tehtud penoplastist figuuri. Pärast kohvipausi vaatasime videoklippi Taebla mehest Elmar Looritsast, kes on üle 150 Haapsalu salli kudunud. Pärast seda läksime kohtumise teise teema, ajakirjanduse ülevaate, juurde. Klubi liikmed olid erinevatest lehtedest erinevaid uudiseid leidnud. Kes rääkis Laagna gümnaasiumi prantsuse keele õppest, kes Pirosmani näitusest Mikkeli muuseumis, kes kriisiolukorraks valmisolekust, teatripäeval auhinnatud näitlejatest, uuest Kalevi spaast… Lõpetuseks tutvustas eestvedaja Piret Tšehhovi teoste tõlkimist erinevatel ajastutel. Üks halb uudis oli kah – ootasime külla toitumisspetsialisti Tagli Piiklit, aga olude sunnil pidi ta külaskäigu edasi lükkama. Loodame, et järgmisel nädalal on parem tähtede seis!

Pärlid: neljateistkümnes kohtumine

… toimus esimesel kevadpäeval, 21. märtsil. Alustasime päevakohaselt, kuulasime Uno Loobi esituses laulu “Kevad Kadriorus”. Seejärel siirdusime ka ise meenutustega Kadriorgu, Vilde majamuuseumisse nimelt. Meenutasime, mis kellelegi õppekäigust silma-kõrva jäi, kuulasime-vaatasime Vladi poolt kokku pandud Eduard Vilde “Minu isameie uueks aastaks 1927”. Rõhutas ju meie giid Ülle, et avastaksime Vildet kui naljameest. Edasi tutvusime Vilde jutuga “Minu esimesed triibulised” ja saime hakkama väikese lugemistalguga. Kohvipausi ajal sõime karaskit, millest oli vastlapäeval juttu. Parem üks kord ise proovida kui kümme korda arutada, mis asi see on! Kuna olime häälestanud ennast naljale, vaatasime ka telefilmi “Vigased pruudid”. Nagu 1870. aastal, Vanemuise asutamisajal, mängisid selles 1989. aastal valminud telefilmis naiste rolle mehed. Kõik olid üksmeelsed, et Andrus Vaarik ja Guido Kangur said osatäitmisega hästi hakkama. Kohtumise lõpetasime diskussioonirattaga, kus jutuks tulid Eestit iseloomustavad sõnad, Emakeele Seltsi aastakonverents, märtsiküüditamine, aprillikuu õppekäik jm teemad. Järgmisel kohtumisel räägime rahvuslikust käsitööst ja lappame ajalehti. Võtke kaasa oma näputöö esemeid või pilte nendest ning leidke üks köitev artikkel. Õnnelikku kulgemist kevadistel radadel!

Pärlid: neljas õppekäik

… toimus laupäeval, 16. märtsil. Külastasime Eduard Vilde majamuuseumit. Aadress Roheline aas 3 oli nii mõnelegi Pärlile tõeliseks Enigmaks, aga sellele vaatamata jõudsid kõik huvilised kohale. Tänu meie särtsakale giidile Üllele saime piisava ülevaate Eduard Vilde elust, loomingust, reisidest ja südamedaamidest. Eduard Vilde sai selle 6-toalise  korteri oma 60. sünnipäevaks Eesti Vabariigilt. Korter asub endises Kastellaani majas. Eduard Vilde muuseum avati siin 1946. aastal. Hoones on säilinud mitmed algsed siseuksed, kahhelahjud, balustraadidega puutrepp jms. Terviklikult säilinud 1920. aastate interjöör annab ilmeka sissevaate Eesti 20. sajandi ühe menukama ja mõjukama kirjaniku isikliku maailma ja ajastusse. Muuseumi 2. korrusel tegutseb Kastellaanimaja galerii. Täna oli võimalik kunstigaleriis imetleda näitust nimega “Park”. Loomulikult ei jätnud me seda õnnelikku võimalust kasutamata. Eesti Maalikunstnike Liidu uus näitus tõi vaataja ette pargi kui füüsilise ja metafüüsilise ruumi kujutamise eesti maalikunstis 1970. aastatest tänaseni. Väljas oli töid paljudelt nimekatelt eesti maalikunstnikelt: Toomas Vint, Enn Põldroos, Evald Okas, Andres Tolts, Tiina Tammetalu jpt. Pärast Vilde maja jalutasime läbi Kadrioru pargi ja tegime peatuse Fr. R. Kreutzwaldi mälestussamba juures. Eestvedaja Piret seletas lahti kõik stseenid Kreutzwaldi mälestusmärgi samba külgedel. Aitäh muuseumitöötaja Urvele, kes soovitas häid raamatuid, brošüüre ja suveniire. Järgmisel kohtumisel jagame muljeid ja tutvume Vilde tekstide ning teoste ekraniseeringutega. Edukat märtsi teist poolt kõigile Pärlitele!

Pärlid: kolmeteistkümnes kohtumine

… toimus 14. märtsil, emakeelepäeval. Seetõttu oligi meie kohtumise läbivaks teemaks emakeel, selle hoidmine ja arendamine. Alustasime Kristjan Jaak Petersoni elu ja tegevuse meenutamisega, lugesime tema kuulsaimat luuletust “Kuu”:

Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?                                                                                                                Edasi veeres jutulõng Meinhard Laksile ja tema poolt algatatud emakeelepäeva tähistamisele. Juba 20 aastat on emakeelepäev olnud riiklik tähtpäev. 2008. aastast kirjutatakse sellel päeval e-etteütlust. Kuulasime, lugesime ja analüüsisime selle aastast e-etteütlust. Silma hakkas, et seekordses etteütluses oli väga palju paralleelvõimalusi. Kirjutasime ka oma klubi etteütluse. Pärlid olid selleski tegevuses tõelised pärlid! Esikohta jagasid Katja ja Vlad, ülejäänud klubilased olid võrdselt teisel positsioonil. Rääkisime paljudest olulistest sündmustest: aasta keeleteost, kõige eestilikuma sõna konkursist jne. Meie pakkumised olid jõgi, ööbik, jõeäär, pääsuke, päike, jäääär … Vlad luges meile Leelo Tungla luuletuse “14 emakeelset käänet”. Kuulasime Pärt Uuspõllu “Kas siis selle maa keel”. Kohtumise lõpus meenutasime ka traagilisi sündmusi 9. märtsil 1944 ja vaatasime arhiivimaterjale. Kohtumiseni laupäeval Eduard Vilde muuseumis! 🙂

 

Pärlid: kaheteistkümnes kohtumine

… toimus 7. märtsil. Alustasime märtsikuu sünnipäevalaste õnnitlemisega meile juba tuttava lauluga “Õnne soovime sul'”. Edasi võtsime veel kord jutuks vastlapäeva kombed ja vaatasime lõike 05.03 “Terevisiooni” saatejuhi Katrin Viirpalu külaskäigust Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse. Kõik klubi liikmed said võimaluse jutustada sellest, mida nad vastlapäeval tegid. Kerkis esile küsimus, kuidas süüa vastlakuklit nii, et nägu ei oleks vahukoorene. Päris universaalset nippi me vist välja ei mõelnudki, uurisime hoopis vastlalaulu sõnu ja kuulasime selle meeleolukat esitust. Märtsis on mitmeid tähelepanu väärivaid tähtpäevi, järgmine on juba homne naistepäev. Rääkisime naistepäeva tähistamise sünniloost, selle tähistamisest erinevatel ajastutel, isiklikest kokkupuudetest ja mälestustest. Naistepäev ja lilled käivad käsikäes, seetõttu kuulasime laulu “Lilled sinule” Voldemar Kuslapi esituses. Nimetasime lilli, mida laulus kuulsime, lisasime oma lemmikuid, vaatasime lillede pilte, et nimetused ikka paika loksuks. Kohtumise võtsime kokku Tallinna botaanikaaeda tutvustava lühifilmiga. Praegu on botaanikaaias orhideede näitus. Huvilised peavad kiirustama.

Pärlid: üheteistkümnes kohtumine

… toimus veebruarikuu viimasel päeval. Kohtumine algas külalise Maria Tuuliku esinemisega. Maria töötab EKIs sõnaraamatute osakonnas, seetõttu keskenduski ta oma esitluses erinevatele uutele veebisõnaraamatutele nagu naabersõnade sõnastik, assotsiatsioonisõnastik jt Saime põhjaliku ülevaate sõnaveebi võimalustest, polüseemiast, põhisõnavara sõnastikus esinevatest rektsioonidest. Kuulsime ka inglise keelel baseeruva Keelekliki masintõlke sõnastikust. Pärast kohvipausi arutlesime vastlapäeva teemadel. Igaüks sai rääkida oma elamustest, mälestustest, perekondlikest kommetest. Vastlatoidud pakkusid huvi kõigile, võrdlesime eestlaste ja venelaste peolauda, saime teada, et vastlakukleid süüakse ka mujual, nt Skandinaavias, Baltimaades, Saksamaal. Loomulikult kuulasime ka vastlalaule “Täna liugu laseme” ja “Vastlalaul”. Kohtumise lõpetasime uue Taskutarga mälumänguga “Eesti Vabariik 100”, kus oli põnevaid küsimusi Eesti Vabariigi kohta läbi 100 aasta. Teemadeks olid kirjandus, sport, tavapärane eluolu, ettevõtlus, poliitika, film ja palju muud. Oli hariv ja lõbus kohtumine!

Pärlid: kümnes kohtumine

… toimus 21. veebruaril, praktiliselt vabariigi aastapäeva eelõhtul. Alustasime  kohtumist hea tuju loomisega ja korraldasime oma klubi Eesti Laulu lõppvooru. Meie esimene reegel välistas välismaa artistid, seega jagunesid hääled 10 laulu ja esineja vahel. Pingerida sai selline: 1. Uku Suviste, 2. Sandra, 3. Sissi. Positiivne häälestus saadud, alustasime meie peamise teema, Eesti Vabariigi 101. aastapäeva, käsitlemist. Kõigepealt tutvusime ETV-s 24.02 pakutavate saadetega ja leidsime ühiselt, et programm on nii huvitav, et söömiseks ja pidulaua katmiseks jääb väga vähe aega! 😉 Edasi rääkisime vabadussõja suurest sangarist Julius Kuperjanovist, vaatasime fotosid, mis arhiividest üles leitud ja ka sellest, kuidas kangelase mälestust läbi erinevate aegade on hoitud. Mitte alati pole olnud Kuperjanovi jalaväepataljoni, nimelist trammi ja postmarki. On olnud aegu, kus Kuperjanovi haual käimise eest üliõpilasi ülikoolist välja visati. Kohvipausiks katsime temaatilise laua: kiluleivad, singipirukad, juustukuubikud, puuviljad, kommid … Pärast kosutavat ja värskendavat kohvipausi korraldasime kodumaa sünnipäeva auks viktoriini. Tulemused olid suurepärased, võistlus tasavägine ja pingeline! 🙂 Võistkond Meedikud võitis maksimumpunktidega, vaid punkt vähem oli võistkonnal Rukkilill. Saatuslikuks sai küsimus sugulaskeeltest. Aga kokkuvõttes võitsid kõik! 🙂 Edasi heitsime pilgu vabadussõja sündmustele Indrek Treufeltdi saatesarja “Vabadussõja lugu” 6. osa vaadates. Filmi lõppedes arutlesime õppuste Siil ja Erna retkede teemadel. Soovime kõigile kaasteelistele ilusat vabariigi aastapäeva!

Pärlid: üheksas kohtumine

… toimus sõbrapäeval, 14. veebruaril. Mitmed Pärlikesed tervitasid kaaslasi kommikarbiga, nii et nüüd on meil magusavarud pikemaks ajaks olemas. Sissejuhatuseks vahetasime TMM-i õppekäigu muljeid ja mälestusi. Tore oli kuulda, et kõik, ka need, kes selles muuseumis varem käinud, jäid külastusega rahule. Meie suurepärane giid Anu Liho jutustas ja demonstreeris palju põnevat, sealhulgas ka ansambli Metsatöll esinemist. Nüüd, sõbrapäeva kohtumisel, kuulasime nende esituses Leelo Tungla/Valter Ojakääru “Oma laulu ei leia ma üles”. Kuna Ansambli Metsatöll mitmele plaadile on teinud kujunduse kunstnik Jüri Arrak, oli põhjust temastki rääkida. Edasi vestlesime, arutlesime ja muljetasimegi teatri teemadel, mis oli meie kohtumise põhiteemaks. Eesti teatri ajaloo saime õppekäigu vältel selgeks, täna rääkisime uuematest tegijatest ning etendustest. Eestvedaja Piret alustas juttu laupäeval nähtud balleti “Modigliani – neetud kunstnik” muljetega. Kiita said nii lavastaja Toomas Edur, helilooja Tauno Aints kui peaosatäitja Anatoli Arhangelski. Klubi liikmed jätkasid vestlust oma elamustega. Kellel olid muljed lasteetendustest, kellel kuuldemängust “Aabitsakukk”, kellel balletist “Medea”, kellel Vene Dramateatri etendusest “Viimane korrus”, kus peaosades Aleksandr Ivaskevitš ja Elina Purde… Eestvedaja Irina jutustas viimast korda Eesti Draamateatri laval olnud etendusest “Kaart ja territoorium”, mida ta käis vaatamas 31.03.17 ehk 5 päeva pärast Lembit Ulfsaki matust. Lembit Ulfsaki Isa rolli mängis Rein Oja, kes seda osa oli juba mitu kuud enne Ulfsaki lahkumist mänginud. Etendus, mille lavastajaks oli Juhan Ulfsak, lõppes püsti seisva publiku marulise aplausiga. Musta riietatud Juhan Ulfsak võttis laval vastu hiigelsülemi valgeid lilli ja kaastundeavaldused ning tänusõnad. Nii lõppes selle menuka etenduse lugu. Pärast kohvipausi jätkasime teatrijuttu lühifilmi “Eestimaa kuulsaid inimesi: Voldemar Panso” vaatamisega. Arutlesime ka Panso lavakunstikooli teemadel, rääkisime 7. lennu nn needusest ja näitlejatest. Selle kurikuulsa lennu mõned liikmed, nagu Aare Laanemets, Juri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Lembit Petrson, Anne Paluver  jt, on meile tuttavad kultuuritegelased. Kohtumise lõpetasime Eesti Keele Instituudi uue sõnastikuportaali Sõnaveeb 2019 tutvumisega. Eesti maastikusotsioloogi ja kultuuriantropoloogi Argo Moori tsiteerides võib öelda, et  kultuur sünnib inimese kohtumises maailmaga. Kaunist nädalavahetust ja näeme vabariigi aastapäeva eelsel kohtumisel! :):):)

 

Pärlid: kolmas õppekäik

… toimus pühapäeval, 10. veebruaril. Seekord külastasime Teatri- ja Muusikamuuseumi. See üritus oli korraga nii eelnevalt käsitletud teemade kordamine kui uute teadmiste omandamine. Raimond Valgre elu ja looming, laulupidude traditsioon, Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidula roll meie kultuuriloos, “Kevade” väljaandmise raskused ja lavastamine … Samas aga Andres Särevi tegevus ja tähtsus meie kultuuriloos, Eestist pärit maailmakuulsad lauljad, heliloojad, tantsijad ja näitlejad, mehaanilised muusikainstrumendid, rahvapillid , Eesti teatriloo olulised faktid … Meie suureks vedamiseks oli giidiks muuseumi pedagoog Anu Liho ise, kes pajatas meile kõigest sellest ning demonstreeris kõiki põnevaid muusikariistu, mis TMM-is häält teevad. Eesti ajalool on oluline koht muusikal, ega ilmaasjata nimeta eestlased end teatri- ja laulurahvaks! Saime teada, et püsinäituse nimi on “Lood ja laulud”, et muuseumis toimuvad üritused, näiteks reedeti etendus “Leek” Ida Erlemanni elust Assauve tornis, aktiivne haridustegevus ja avamisel on laulupeo juubelile pühendatud perioodiline näitus. Aitäh Anu Lihole ja kogu TMM-i kollektiivile võrratu elamuse eest!