Sähvikud: neljas kohtumine

Ajakirjandus ja ajakirjad- arutasime kellele on suunatud Sirp, kellele Linnaleht, kellele Õhtuleht. Analüüsisime, milliseid uudiseid kajastatakse, mis on see, mis müüb ja mida reklaamitakse. Rääkisime arvamusartiklist, avamusliidritest ja arvustustest. Igaüks valis meelepärase uudise lehest ja jagas seda naabriga ning põhjendas, miks just nimetatud uudis teda kõnetas. Tutvusime Selges keeles leheküljega ja analüüsisime eesti keele õppijatele kohandatud uudiseid. Helgi rääkis kaashaaravalt perfomance “Ehmatusest sündinud rahvas ” tagamaadest. Neljapäeval läheme seda “Estoniasse” vaatama! Kui ooperiteater, siis ei saa mööda sellistest teemadest nagu lavastus, lavastaja, helilooja ja pillirühmad- keelpillidest kuni puhkpillide ja löökriistadeni välja.

Ja muidugi oulisim, et etendus on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Sähvikud: teine kohtumine

Teisel kohtumisel tutvustasid osalejad enda seatud eesmärke ja tegevusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks. Enamus arvasid , et selleks aitab kaasa eesti kultuuri tundmaõppimine. Ja sellest me alustasimegi.Muusika!
Muusika ühendab ja on kergemini mõistetav.Tuletasime meelde, keda me teame Eesti lauljatest: loomulikult Anne Veski, Jaak Joala, Georg Ots. Igaüks rääkis oma lemmikust.
Lähemat tutvust tegime Georg Otsa lauluga : Peagi saabun tagasi su juurde.
Rääkisime lauludest , mis sündisid II maailmasõja ajal, ka olukorrast, mis viis sõjani.
Avastuseks oli paljude kaunite viiside autori Raimond Valgre looming, mis on eestlaste hulgas väga armastatud ja hinnatud.Tutvusime Valgre kui isiksuse ja tema kurva saatusega.
Vaatasime katkendit filmist „ Need vanad armastuskirjad“ ja lugesime katkendeid Raimond Valgre kirjadest vene tütarlapsele Niinale.
Ning muidugi kirjutasime ja kogusime sähvikuid !

Vikerkaar: teine kohtumine

Kuulasime palju laule, sest teema oli eesti muusika ja eesti lauljad (Georg Ots, Olav Ehala, Raimond Valgre, Arvo Pärt, Anne Veski, Vitamiin, Eesti Raadio meeskvartett). Lausime ise ka – Anne Veski “Roosiaia kuningannat”, aga enne seda otsisime lünktekstist puuduvad sõnad (need olid kahjuks jäänud printerisse).

Me tutvusime rohkem üksteisega – mängisime küsimuste mängu ja saime palju rääkida eesti keeles. Uusi sõnu: kõlama, lootus, õnnetu, kookoshelbed, kondenspiim.

Jutustasime oma nime lugu – kuidas igaüks oma nime sai ja kuidas kedagi kutsutakse.

Valisime kohad, kuhu me läheme õppekäigule jaanuaris ja veebruaris.

Ka seekord maiustasime küpsistega – need olid Stefano kätetöö. Itaalia retsept! Stefano ei olnud kade ja ta jagas oma retsepti ka meiega.

Vikerkaar: esimene kohtumine

Kirjutasime endale pooleks aastaks lubadused isiklikus plaanis. Valisime oma klubile palju ilusama nime (salajase hääletuse teel)! Tutvusime, kes kust pärit on (moodustasime oma maakaardi). Panime paika keeletegevused, mida me teeme nädala jooksul. Tegime ühe väikese keeletesti. “Ma kartsin avada keeleklubi ust, sest arvasin, et mu tase on madal,” ütles Stefano. Tal ei olnud absoluutselt õigus! Kuulsime sõnu, mida me ei olnud varem kuulnud: kümblema, erapooletu, eestvedaja, padjaklubi, mudilane. Andsime üksteisele lubadusi ja soovisime head uut aastat. Me hääletasime klubi alguskellaja üle, aga paika jäi ikka kell 18.00. Muide, sõime maitsvaid, suus sulavaid küpsiseid.