HIIR: kahekümne neljas kohtumine

Viimane, hapupiimane! Täna oli meie viimane kohtumine. Oleme pool aastat koos käinud (silmast silma kokku saanud, mõtteid jaganud, kogemusi vahetanud, naernud).

Meie rühmas on palju õpetajad ja sellepärast alustasime sellest, kuidas õpetad veedavad koolivaheaega (uhh, ilma lasteta…!). Kuidas tähistasime Eesti vabariigi sünnipäeva kodus, koolis, tööl – viktoriinid, teadmiste testid, pidulikult kaetud laud, lipu heiskamine, paraad, presidendi vastuvõtt.

Koostasime igaüks oma väikese soovi Eesti vabariigile. Et kõik inimesed oleks õnnelikud! Et Eestis oleks palju oma ala spetsialiste! Et teadus ja kultuur õitseks! Et jaguks piisavalt tähelepanu inimestele, kes seda kõige vajavad! Rohkem mõelda lastele ja pensionäridele! Et me säilitaks oma maa ressursse, et neid jaguks ka järgmistele põlvkondadele! Et eakad elaks külluses! Et hambaravi eest maksaks Haigekassa! et inimene saaks olla kindel homses päevas! Õitsengut, usku, armastust ja lootust! Et mets jääks puhtaks ja meri puhtaks! Et lapsed ja noored ei sõidaks ära teistesse riikidesse ja leiaks siin oma saatuse. Et riik oleks helge kõigile, kes siin elavad! Siiras naeratus soojendab! Ja kõik peaksid minema valima, sest ainult siis on meie häält kuulda! Et meie esindajaid oleks Riigikogus poole vähem, sest nii on efektiivsem ja odavam! Rohkem naeratavaid inimesi! Põllumajandust peab arendama! Kõik maharaiutud puud tuleb uuesti tagasi istutada! Kõige tähtsam on inimene!

Saime tunnistused. Saime ka kiita kui üks ütlemata tubli rühm! Oleme sellega muide tagasihoidlikult täiesti nõus 🙂 Sõime tohutult head torti ja muud võrratut magusat ja patsutasime üksteist tunnustavalt õlale.

HIIR: kahekümne kolmas kohtumine

Taas ootas ees “kohtumine” ajakirjandusega. Lappasime ajalehti ja rääkisime tähtsamatest nädalasündmustest. Loomulikult tuli juttu “Eesti laul 2019” konkursist ja selle võiduloost. Keegi küll ise kontserdile ei juhtunud, kuid teleri ees olid nii mõnedki. Rääkisime ka Eesti talvest ja teeoludest, talverõõmudest ja libedal teel kukkumisest. Meid kõiki puudutab ka tuludeklaratsiooni teema. Rääkisime süsteemi puudustest ja headest külgedest. Rahateema jätkus, sest kõne all oli ka teaduse rahastamine ja teadlaste protestimiiting Toompeal. Kuidas oleks õiglane raha jagada? Avaldasime arvamust ka võõrtööliste sissetulemisega seotud probleemide kohta ja rääkisime Tartu maratonist. Rõõmustasime selle üle, et kohe-kohe linastub meie kinodes pikalt oodatud “Tõde ja õigus” – oleme selle valmimise kohta ka varem uurinu ja nüüd on põnev lõpptulemust oma silmaga vaatama minna! No ja loomulikult sai pikalt mõtteid vahetada Rainer Vakra lõputöö plagiaagi teemal – kuna meie klubis on palju õpetajaid, oli see teema aktuaalne ja tuttav.

Kuna meie klubi hakkab lõppema – jäänud on veel ainult üks kohtumine – siis tegime kokkuvõtteid sellest, mida klubis osalemine meile andnud on. Tore, et HIIR on olemas!

HIIR: kahekümne teine kohtumine

Täna rääkisime hobidest. Ka reisimine võib olla hobi 🙂 On inimesi, kes elavad reisi nimel!

Jelena ja Viktoria koguvad nukke – Jelena valmistab neid ise kuivviltimistehnikas (Mileedi, hiir, siil), Viktoria aga kogub erinevas suuruses nukke. Märgviltimisega saab teha ise näpunukke ja nendega siis näiteks koos lastega teatrit teha. Jelena viltis meie kohtumise ajal valmis nunnu hiirekese! Viktoriale meeldib nukkude otsimise ja leidmise protsess, eriti kui õnnestub leida isegi 60 aastat vana nukk – vanust aitavad leida nukufoorumid internetis. Tal on 150 nukku.

Viktorial on veel kollektsioone: mälumänguvõistluste medalid, poolvääriskividest ehted, vanaaegsed prossid – kõik hingega esemed.

Natalia teeb ristpistes pilte ja üks kaunis talvevaade ilusas raamis oli tal ka kaasas – imeilus! Tikkimine rahustab ja kui pilt on valmis, on südames uhke tunne. Pealegi on see hea kingiidee.

Ljudmillal olid kõik hobid minevikus: tikutoosietiketid, kommipaberid, filminäitlejate fotod jne. 15 aastat tagasi kogus ta inglite kujusid, kuid praeguseks on ta oma kogu ühele väikesele tüdrukule kinkinud.

Natalia on korjanud näiteljate pilte, silte, kommipabereid, alkoholi minipudeleid. Praegu ei kogu ta enam eriti, vaid kogud on karpides ja kapis. Üks kord aastas võtab ta kogud välja ja puhastab ära. Viimasel ajal on ta hoopis reisinud – see on uus hobi! Igal maal ostab ta aga mängukaarte.

Julia kogus stereokalendreid – neid, mis muudavad käes keerutades pilti. Julia isa kogus aga ikoone ja vanu triikraudu. Kahjuks pidid vanemad oma ikoonikogu praktiliselt sentide eest 90ndatel maha müüma.

Inga põhiline hobi on pärit lapsepõlvest – tal on mitu tuhat marki, kõik on süstematiseeritud. Praegu kogub ta ainult Eesti marke. Elu kestel on tal olnud erinevad teemad, näiteks sport, kaktused, kosmonaudid. Osa marke on puhtad ja osa templiga (need on odavamad).

Õpetaja Liina on peale reisimise kogunud ka Navitrolla postkaarte ja ostnud palju raamatuid, vinüülplaate. Õpetaja Killu näitas oma esinemiskostüüme, mis ta oli ise õmmelnud.

Vaatasime Eesti inimeste hobisid videote vahendusel, näiteks Barbie-kollektsioon ja mudelhobuste fotografeerimine.

HIIR: kuues õppekäik

Oleme reisihimuline rahvas ja otse loomulikult võtsime osa messist Tourest 2019. Ei meeldinud see, et messil oli väga palju rahvast… Meeldis aga see, et peaaegu igaüks ostis messilt endale midagi! Korfu, Istanbul, Minsk, Slovakkia, Horvaatia, Gruusia, Taagepera loss, Narva… Eesti toidu hallis sõime, maitsesime, uurisime erinevaid küpsiseid, juuste, sinke, siirupeid, mahlu, veine. Laval kuulasime maakondade tutvustusi (veinimõisad, Lottemaa, Ahhaa keskus). Püüdsime ikka rääkida eesti keeles, ehkki oli ka juhuseid, kus meiega üritati vene keelele üle minna…

HIIR: kahekümne esimene kohtumine

Nagu ikka, alustasime vestlusringiga oma eelmise nädala teemal. Rääkisime tööst ja puhkamisest, Leningradi blokaadist ja operetist “Tsirkusprintsess”, Adamson-Ericu majamuuseumi töötubadest, uuest kaubanduskeskusest T1, laste sünnipäevapidudest, eksamitest.

Tuletasime meelde Eestis kasvavad ravimtaimed (kummel, pärnaõied, meliss, raudrohi, naistepuna, sõnajalg, raudrohi, saialill, linaseemned, till, veriurm, palderjan, koirohi, võililled, aaloe, pelargoon, sinep, vereurmarohi), kasulikud marjad (pohlad, mustikad, jõhvikad, astelpaju) ja seened (kukeseened)  ja köögiviljad (küüslauk, kõrvitsaseemned, must rõigas, kartul, kapsas, peet, porgand, karulauk) ja muud loodusravi vahendid (mesi, viin), puud (kasemahl, pihlamarjad, kuuse- ja männikäbid). Mida kasutame ise ja mida oleme soovitanud teistele?

Ühesõnaga – rääkisime meie oma väetaimedest. Ei pea olema suur nõid ega šamaan, et end ravimtaimedega ise ravida! Õnneks on meil säilinud veel palju talupojatarkust ja esivanemate loodusraviteadmisi. Alati ei pea kohe antibiootikumidega ravima. Aga samas ei tohi ka langeda ebaarstide võrku – vaatasime Terviseameti hoiatava kampaania videoid. Vaatasime ka eesti kuulsaima lasteraamatu-nõia tegemisi filmist “Kunksmoor” 🙂

HIIR: kahekümnes kohtumine

Kuu viimasel kohtumisel vaatame üle ajakirjandusuudised. Millest siis rääkisime? Eestlased on taas sihiks võtnud Antarktika – nimelt stardib varsti teaduslik ekspeditsioon, et tähistada Saaremaalt pärit meresõitja Bellingshauseni Antarktika mandri avastamise 200. aastapäeva. Rääkisime veel riigikeele aasta üritustest, linnuvaatlusest, käsitööõlle pruulikoja avamisest Noblessneris (Põhjala õlu), Kelly Sildaru vapustavast vigursõidust suuskadel, talvistest tulekahjudest elumajades, vargusest Tretjakovi galeriis, rahvusvahelisest käekirjapäevast. Kõige kurvem teema oli Eesti esimesest eutanaasiaturistist Janest. Mis on elu ja surma üle valimisel õige? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Edasi läks jutt iseenesest veel ühele tulisele teemale, kus samuti ei ole õigeid ja valesid pooli, nimelt lesbidele ja geidele. Jutt on väga emotsionaalne ja põnev!

Suu saime magusaks imemaitsva banaanitordiga – Katjal oli sünnipäev!

Hiir: viies õppekäik

Sel väga külmal laupäeval, 26. jaanuaril külastasime Eesti Panga muuseumit. Paljud olid seal esimest korda ja külaskäik läks seega täiega asja ette 🙂 Esmalt olime rabatud juba hoonete kompleksi välisilmest ja kui me juba trepikäiku jõudsime… Oh sa poiss, kui ilus, kui imposantne, kui stiilne! Sees vaatasime giidi juhendmisel Eestis eri aegadel käibel olnud münte ja paberrahasid, lugesime stende, avasime sahtleid ja jälgisime õppevideoid. Huvitav oli isegi meie lähiminevik – oli isegi raske meenutada, missugused Eesti kroonimündid olid kasutuses… Inimese mälu on nii lühike… Ah jaa, saali sisenedes teretasime soliidseid inimesi – no aga tegelikult olid need ju vahakujud 🙂 Nagu päri luust ja lihast inimesed: Kristjan Raud, Karl Ernst von Baer, Paul Keres, Jakob Hurt, Anton Hansen Tammsaare, Rudolf Tobias, Lydia Koidula ja Karl Robert Jakobson. Muide, teretamist pidi muuseumis palju ette tulema, on need kujud ju nii loomutruud. Meid lasti piiluma ka Eesti Panga pressiruumi, mida muidu ainult uudistest näinud oleme.