Keelesõbrad. Kahekümne teine kohtumine.

Kahekümne teisel kohtumisel püüdsime piiluda eestlase vaimuilma. Millesse on eestlased uskunud läbi ajaloo ning millesse usuvad nad tänapäeval? Kuiv statistika ütleb, et eestlased olevat üks kõige vähem religioossemaid rahvaid maailmas. Samas väidab eestlane väga harva, et on ateist. Milline see tõde eestlaste mõtteilma kohta siis lõpuks on?

Õpikutarkus väidab, et ajalooliselt kuulub Eesti luterlikku kultuuriruumi. Kui kaua see aga nii on olnud ning milline on eestlase seos muinasusundiga? Selgub, et lisaks ametlikule religioonile on eestlaste komberuumis üsna mahukas osa ka nähtustel, mida võiksime pigem ebausuks nimetada. Libahundid ja kratid, pisu- ja tulihännad on leidnud tee ka kirjandus- ja filmimaailma. Vaatasime lõike filmist “November” ning saime esmase sissejuhatuse sellele, milline võiks välja näha üks tõeline kratt.

Lõpetuseks jäi kõvasti realistlikum, nukravõitu huumoriga vürtsitatud Lembit Ulfsaki film “Keskea rõõmud”. Teemaks väga tavalised eestlased ning nende visa pürgimus otsida üles see miski või keegi, kes nende igavikulised mured ühe hoobiga lahendaks…

Õnnelaupäev. Kahekümne esimene kohtumine.

Kahekümne esimesel kohtumisel jätkasime mõnusalt suvise temaatikaga- Ida- Virumaa ja turism. Kuhu meie kodumaakonnas minna ja miks? Mida teame kodukandi vaatamisväärsustest ja ajaloost? Selgus, et teadmisi jätkub. Arutasime koos läbi kodukandi muuseumid ja turismiatraktsioonid. Kõnelesime koduloost, kuulsatest ja kummalistest isikutest, kelle elutee Ida- Virumaaga on ristunud, huvitavatest paikadest… Kuulasime ka Virumaa ainetel loodud laule. Seejärel tõmbasime endile teemakaardid ning igaüks sai kaaslastele tutvustada üht Ida-Virumaa mõisa.

Lõpuks moodustasime kolmeliikmelised turismibürood, kelle eesmärgiks oli koostada kahepäevane marsruut mööda Ida- Virumaad. Selgus, et võimalike külastusobjektide valik on suur ning raske on nuputada, kuidas just parimad kahe päeva sisse ära mahutada. Millist turisti võiks rohkem huvitada mõisad, millist loodusmatkad, spaad, seiklusrajad, muuseumid…. Tore, et meie maakonnas jätkub neile kõigile tegemisi päris pikaks ajaks.

Lootus. Kahekümne kolmas kohtumine.

Oma eelviimasel kohtumisel hakkasime ühise klubielu otsi pisitasa kokku tõmbama. Vaatasime tõsiselt läbi enda eesti keele õppimise eesmärgilehed ning arutlesime, mis plaanidest on läinud korda, mis aga oleks võinud minna paremini.

Kõige rohkem jäid osalejad rahule sellega, et eesti kultuuri tuntakse nüüd tõepoolest põhjalikumalt. Küllap aitasid sellele kaasa muuseumiöö programm Jõhvi kirikus, rahvariiete ja rahvakalendri tundmaõppimine, “Tõe ja õiguse” filmiõhtu koos pikema aruteluga, ühised reisid Sinimägedesse, Toilasse ja Tartusse Eesti Rahva Muuseumi. Enamik klubiliiklmeid tunnistas, et omal algatusel poleks hakanud neid käike ette võtma, kuid iga väljasõit osutus huvitavaks ja õpetlikuks. Kahju ainult, et see kõik nii äkki otsa saab, sest käimata on ikka veel nii palju huvitavaid kohti! Mõned klubis käsitletud teemad tundusid raskevõitu. Nii oli üsna keeruline end läbi närida näiteks loodus- ja teadusajakirjade artiklitest, samal ajal kui köögi- ja toiduteemalised tunnid möödusid lennates.

Lõpetuseks jäi pisut aega ka ajakirjandusse pilku heita. Ehk oli asi puhkustes ja suves, kuid huvi pakkusid peamiselt kultuuriteemad ja suveüritused. Käimas on 7 linna muusika festival, saabumas avatud talude päev. Loodame, et klubis veedetud aeg on andnud suurema kindlustunde ning oskuse just endale sobivaid üritusi ka edaspidi otsida ning külastada.

Keelesõbrad. Kahekümne esimene kohtumine.

Käes on suvi ja puhkuste periood. Et just nüüd on enamikul meist rohkem aega tegelda oma hobide ja huvialadega, valisime selle ka tänase kohtumise teemaks. Arvesse võttes meie kliimavöödet, polegi midagi imestada, et märkimisväärne energia kulus erinevate spa,- sauna- ja veerituaalide läbiarutamisele. Muidugi ei jäänud kõrvale meie armastatud aiad ja suvilad, peenrad ja marjapõõsad. Üllatuseks oli aga, et igal osalejal oli kõnelda ka oma loovuse lugu. Kohalolijate seas leidus nii ikoonimaali kui moekunsti, õmblustöö ja kudumise harrastajaid.

Peale teepausi tegelesime kaasavõetud laua- ja seltskonnamängudega. Ning telesaade “Eesti mäng” saab tänasest kindlasti uusi vaatajaid juurde.

Keelesõbrad ja Lootus. Kuues õppekäik.

Kuuendal õppekäigul sõitsime kolme klubi rahvaga ühiselt Toilasse. Kavas oli osa saada meie maakonna kultuurisuve ühest tähtsündmusest- 7 linna muusika festivalist. Seekord oli ettevõtmine üsna perekeskne- paljud olid kohale tulnud oma autodega ning sõpru ja pereliikmeid kaasa kutsunud.

Et ilm oli suurepärane ning väljakuulutatud esineja- Uku Suviste- üsna populaarne, sai meile kähku selgeks, et kontserdipaika saabub kaugelt rohkem huvilisi, kui rannarestorani saal mahutab. Õnneks oli korraldaja meie klubirahvale siiski kenasti kohad reserveerinud ning ukse taha keegi jääma ei pidanud. Kaheosalisel kontserdil leidis igaüks loodetavasti midagi just enda maitsele vastavat- olid need siis uued või just vanad ja tuntud laulud, võimalus kaasa laulda või isegi joodeldada…

Ilm soosis ka igati meie jalutsukäiku mööda ajaloolist parki, kus imetlesime taastatud terrasse ja roosiaeda, vaateid merele ja Pühajõe ürgorule.

Lootus. Kahekümne teine kohtumine.

Kahekümne teisel kohtumisel oli teemaks eestlaste maailmapilt, uskumused ja side religiooniga. Et eestlased on enamikus juba mitu sajandit ametliku konfessiooni kohaselt luterlased, oli kõigile teada. Kuid millest on tingitud asjaolu, et tänapäeval, pärast Nõukogude usupiirangute lõppu, on eestlased väidetavalt jäänud üheks kõige usuleigemaks rahvaks maailmas? Mida nad usuvad ja miks?

Et selles pisut selgust saada, alustasime päris kaugelt- eestlaste kristluse-eelsest maailmapildist. Kõnelesime muistsetest pühakohtadest, hiitest ja lohukividest, aga ka Kuremäest ja Toonelast. Ja saime pisitasa selgemaks, et ei ole see eestlaste side kõiksusega nii kadunud ühti. Mõnikord võtab soov enda maised mured kellegi teise kaela ajada aga võimust üsna veidratel viisidel ja nii, vahel ka läbi mustavõitu huumori, on see kihk leidnud tee ka kirjanike ja filmimeeste töölauale. Hiljuti rahvusvahelistki tähelepanu pälvinud film “November” toob silme ette oma versiooni krattidest. Päeva lõpetasime nostalgialainel- Lembit Ulfsaki “Keskea rõõmud” ja lai valik muresid, mille lahendamise tubli eestlane heal meelel nõidade ja teadmameeste kanda jätaks.

Õnnelaupäev. Viies õppekäik.

Viiendal õppekäigul sõitsime kolme klubi rahvaga ühiselt Toilasse. Kavas oli osa saada meie maakonna kultuurisuve ühest tähtsündmusest- 7 linna muusika festivalist. Seekord oli ettevõtmine üsna perekeskne- paljud olid kohale tulnud oma autodega ning sõpru ja pereliikmeid kaasa kutsunud.

Et ilm oli suurepärane ning väljakuulutatud esineja- Uku Suviste- üsna populaarne, sai meile kähku selgeks, et kontserdipaika saabub kaugelt rohkem huvilisi, kui rannarestorani saal mahutab. Õnneks oli korraldaja meie klubirahvale siiski kenasti kohad reserveerinud ning ukse taha keegi jääma ei pidanud. Kaheosalisel kontserdil leidis igaüks loodetavasti midagi just enda maitsele vastavat- olid need siis uued või just vanad ja tuntud laulud, võimalus kaasa laulda või isegi joodeldada…

Ilm soosis ka igati meie jalutsukäiku mööda ajaloolist parki, kus imetlesime taastatud terrasse ja roosiaeda, vaateid merele ja Pühajõe ürgorule.