Keelesõbrad. Neljateistkümnes kohtumine.

Neljateistkümnes kohtumine oli pühendatud käsitööle. Et kõigil oli jagada värskeid muljeid muuseumiööst Mihkli kirikus ning seal nähtud Jõhvi kihelkonna rahvariietest, vaatasime edasi ka rahvariiete temaatikat laiemalt. Tuttavaks said nii Põhja-Eesti sinised pikk-kuued kui lilltikandid ja Muhu pätid. (Muhu pätte oskame igatahes kindlalt eristada neist pättidest, keda rahvusvahelise sõnaga ka huligaanideks kutsutakse).

Uut sõnavara tarvitasime aga erinevate piirkondade rahvariiete pilte kirjeldades üsna osavalt. Kõnelesime ka käsitööst, mida kodus ise teha saab ning ajakirjade abiga jutustas igaüks mõne huvitava eseme valmimise loo. Parem- ja pahempidisilmused, soonikkoe, silmade kahandamise ja kasvatamisega tuleme varrastel kõik toime. Nüüd tuleme toime ka oma tegevuse kirjeldamisega või mustrilehe lugemisega eesti keeles.

Lõpuks vaatasime, kuidas käib kudumine kangastelgedel.

Lootus. Viieteistkümnes kohtumine.

Viieteistkümnes kohtumine oli pühendatud kunstitemaatikale. Et kohtumisele saabudes oli enamikul pea täis värskeid muljeid ja mälestusi muuseumiööl nähtust, kuuldust ja kogetust, alustasimegi rahvakunstist. Jõhvi kihelkonna rahvariided värskelt silme ees, tutvusime ka teiste kihelkondade eripäraste mustrite ja triipudega, lilltikandis sukkade ja Muhu pättidega- ega aja neid kindlasti segi pättidega, kes pimedas nurgataguses pahandust teevad.

Vaatasime ka, kuidas rahvariidemustrid ja iidsed motiivid saavad aluseks kaasaegsele kunstile, näiteks Anu Raua imepärastele sümbolmustrites vaipadele. Uut sõnavara kasutades jutustasime piltidel nähtud kostüümidest ning lõpuks tutvusime ka Eesti kunsti ajateljega, nihkudes iidsetelt teemadelt läbi sajandite kaasajani välja.

Lootus, Keelesõbrad ja Õnnelaupäev. Kolmas õppekäik.

Kolmas õppekäik viis meid muuseumiööle Jõhvi Mihkli kirikusse. Sissejuhatuseks nautisime Ahtme kunstide kooli õpilaste võrratut kontserti, mis kirikuvõlvide all esitamiseks just sobilikuks timmitud. Tillukesed lauljad, viiuldajad ja isegi organist olid hästi harjutanud ning teenisid publiku sooja vastuvõtu.

Rahvatantsuansambel Gevi tutvustas aga Jõhvi rahvariideid. Triibuseelikud, käised, põlled ja tanud on igas kihelkonnas veidi omamoodi, tumesinised pikk- kuued aga Põhja- Eestis üleüldiselt tarvitusel.

Külastasime ka kirikumuuseumi ning vaatamata ülikitsal trepil tunglevale rahvamurrule jõudsid sihikindlamad klubilised ka kellatorni tippu. Pärast orelikontserti suundus osa rahvast Jõhvi linnapäeva õhtust programmi vaatama, osa aga koju või sõprade juurde õhtuseks Eurovisiooni-maratoniks valmistuma. Minu 12 punkti läheb muidugi Õnnelaupäeva klubiliikmele, kes kellatornis koos varsti-varsti sündiva titaga ära jõudis käia!

Õnnelaupäev. Kaheteistkümnes kohtumine.

Kaheteistkümnendal kohtumisel võtsime taas jutuks söögi- ja köögielu. Arutasime, mida huvitavat viimase nädala jooksul valmistanud oleme- kes tundis rõõmu uute retseptide katsetamisest, kes nautis aastkümnete jooksul täpselt väljatimmitud piduroogi.

Edasi tegelesime aga lauakatmise teemadega. Mis on prae- ja eelroakahvlid, kuhu käivad võinoad ja leivataldrikud, kuhu aga vee- ja veiniklaasid…

Kohtumise teisel poolel valmistasime aga kokaraamatute abiga ette põhjalikud peoprogrammid. Nüüd oskame jutustada, kuidas korraldada grillipidu või lapse sünnipäeva, isadepäeva, rahvuslikku õhtut või uusaastaöö peolauda. Peoprogrammid arutati läbi ning teame nüüd, kus tarvitada klimpe, kneedleid või struudlit. Lõpetasime mõnusas tujus Ruja “Õunalauluga”.

Lootus. Neljateistkümnes kohtumine.

Neljateistkümnenda kohtumise teemaks oli käsitöö. Koolipingist oskasime kõik meenutada sokikandade kudumist ja linikute heegeldamist. Päriselu oli aga käsitöö valdkondi tublisti laiendanud- klubiliikmed jutustasid, kuidas teha kommidest pilte, kimpe ja torte, kuidas tehakse vasktraadist ehteid, vahaküünlaid või kootakse lastele valmis ka mantlid. Õhtu pärliks oli aga klubiliikme Jurate stuudio külastamine, kus valmivad klaasvitraažid, keraamika, vilditud ja siiditrükis riided…

Videotelt vaatasime ka traditsioonilistel kangastelgedel vaipade kudumist (jajah, olen minagi lapsepõlves vanaema töö salaja ära pusserdanud, hiljem aga üsna kenasti vaibakudumisega hakkama saanud), rahvariidevööde põimimist ning mõnd mehelikumat käsitöödki.

Käsitööajakirjade abiga jutustasime nii klaasakendega linnumajade kui makrameetehnikas punutiste valmistamisest.

Lootus. Kolmeteistkümnes kohtumine.

Kolmeteistkümnendal kohtumisel jätkasime kokaklubi temaatikat. Teemakaartide abiga jutustasime kalaroogadest- mõned neist eksootilised, mõned kõigile tuttavad.

Seejärel muutsime pisut suunda ning vaatasime videoklippi, mis pühendas meid lauakatmise reeglitesse. Nüüd oskame lisaks lauakatmisele ka küsida ja vastata, kuhu asetada leivataldrik, kuhu dessertkahvel ja võinuga.

Pikemaks ettevõtmiseks kujunes kokaraamatute abiga temaatilise peo ettevalmistamine. Koostasime põhjalikud programmid, kuidas korraldada juubelipidu, lapse sünnipäeva, grillipidu või vabariigi aastapäeva vastuvõttu. Eks oli korraldajatelgi üht- teist kõrva taha panna- meedikute arvamus juubelitordist ei pruugi olla päris sama, mis kokaraamatu autoril…aga- pärast hirmsamate kalori- ja rasvapommide asendamist- said kõik peaolauad valmis.

Keelesõbrad. Kolmeteistkümnes kohtumine.

Kolmeteistkümnendal kohtumisel jätkasime kokaklubi temaatikat. Arutasime läbi, mida maitsvat nädala jooksul sõime ning seejärel jutustasime toidukaartide abiga kalatoitudest. Kui kaua tuleb keeta kaheksajalga, kui kaua krabi? Selgus, et lisaks toidukaartidele oli klubilistel üksteisele ka oma kogemustest üsna eksootiliste mereandide kohta näpunäiteid jagada.

Edasi tutvusime lauakatmise temaatikaga. Saime näha, kuhu asetatakse laual prae- salati- ja dessertkahvlid, kuhu võinuga või leivataldrik.

Kohtumise lõpuks tõmbasime teemakaardid ning planeerisime kokaraamatute abiga korralikud peoprogrammid koos menüüdega. Nüüd oleme kogenud peokorraldajad ning oskame jutustada, kuidas korraldada grillipidu või vastuvõttu, kuidas aga lapse sünnipäeva või lihtsat õhtusööki sõpradega.