Sähvikud: kahekümne neljas kohtumine

body of warter
Photo by Brandon Montrone on Pexels.com

Igal asjal on algus ja lõpp ja sinna vahele mahub kõik see, mida kutsutakse ELUks , nii ka meie klubi tegevusele sai täna joon alla tõmmatud. Ja nagu ikka on sellistel puhkudel laud kaetud hea-paremaga, on natuke nukrust, sest iga lahkumishetk peidab seda endas,on  ülevust ja rõõmu saavutuste oma saavutuste ning väikeste võitude üle. Väikesed võidud sillutavad teed suurematele ja on üliolulised edasiminekuks .

Aitäh teile Sähvikute klubilised. Soovime ilusat  puhkust ja iga päev 10 minutit eesti keelt!

 

Evelin ja Helgi

Sähvikud: kuues õppekäik

Tartusse jõudes nautisime firma poolt ettevalmistatud kohvipausi muuseumi fuajees ja siis alustasime giid Eha Jakobsoni eestvedamisel huvitavat ringkäiku  ERMis. Tutvusime Eesti ajaloo erinevate etappidega, mida illustreerisid huvitavad eksponaadid. Eriti suurt huvi pakkusid Kukruse emanda säilmed ja nendega seotud lugu. Huvitav oli ka soome-ugri rahvaste elu-olu kajastav näitus.

Ka Tagurpidi majas sai ära käidud ning nalja ja  naeru jätkus kauaks. Et ilm oli ilus, siis nautisime Tartu linna vaatamisväärsusi, vaikselt voolavat Emajõge, Raekoja platsi ja Ülikooli peahoone sambaid.

Tagasiteel kõlas bussis klubiliste lemmiklaul “Kaugel külas“.

Sähvikud: kahekümne teine kohtumine

Mis on töömaailm ja kas  sa sobid ettevõtjaks? Otsisime töö oma rühmakaaslastele ja põhjendasime, miks just see amet tundub sobivat sellele inimesele. Kui palju palka ja töötasu peaks küsima, et ära elada ja vaatasime töörööbikute saadet ning mõtlesime , miks on tore teha erinevaid töid.  Valmistusime, milliseid küsimusi võidakse meilt tööintervjuul ootamatult küsida ja mida peaks vastama. Tegime ajurünnaku ja oma firma loomise äriplaani.

Sähvikud: viies õppekäik

Õppekäik viis meid Tarbekunsti- ja disainimuuseumi ja Laiale tänavale. Vanalinna päevade algusmelus oli linn pidulik ja palju meeleolukat teoksil kogu linnas.Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum algatas Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks uue projekti pealkirjaga „Tuba“, mille raames kutsutakse kunstnikke ja disainerid suhestuma siinset kunsti- ja argikeskkonda kujundava esemelise maastikuga. Eesmärk on tuua muuseumi trepigaleriis vaatajate ette installatsioon või lavastuslik keskkond, mis põhineb kogudest pärineval ja täiendavalt juurde otsitud materjalil ning märksõnadel. Noo se oli huvitav ja omamoodi asi.  Aga ka põhikogu  kõnetas nagu alati, ikka ja jälle. Peale seda läksime maiustama chez Pierre´i Vene tänaval ja siis kohe rahvatantsijaid kaema Musumäele, keerutasime ise ka jalga ning meeleolu oli ülev nagu suve algusele ikka kohane on.

 

 

 

Sähvikud: kahekümnes kohtumine

Milline on raadio tänapäev? Kas ja mida kuulatakse, autoroolis, köögis hommikukohvi juues, taustaks või meeleoluks.  Millised on erinevatele sihtgruppidele mõeldud raadiokanalid Eestis. Saime teade, et Eesti kõige positiivsem raadiokanal on Sky pluss. Klassikaraadio kuulajate seas on lemmiksaateks jätkuvalt Raadioteater. Uurisime, millist formaati täidab “Kirillitsas Eesti” ja kuulaisme saatelõike ning kommenteerisime ja lisasime oma mõtteid.  Vikerraadio huvitamateks saadeteks jäid Helgi Erilaid ja “Aja jälg kivis” ning ” Huvitaja” oma päevakajaliste teemadega. Igaüks otsis oma lemmikkrubriigi ja tutvustas seda klubilistele.

Sähvikud: üheksateistkümnes kohtumine

Suvi ja matkamine Eestimaal on peaaegu sünonüümid. Mida pakkida kaasa matkakotti, kui ees on 2-ööpäevane retk kaunil Eestimaal. Mida võtta, mida jätta ja kuidas minna ja kuhu minna ning miks minna? Kust leida infot ööbimiskohtade kohta, kuidas neid broneerida. Millises huvitavas majutusasutuses tahaksid sina ööbida ja kuhu kutsuksid kaasa oma sõbrad? Milliseid suvefestivale erinevates Eestimaa linnades toimub ja mida tähendab elamusturism. Otsisime  internetist, mis elamusi on välja mõeldud lastele, milliseid täiskasvanutele- martsipani maalimisest kuni paintballi ja hülgevaatluseni välja. Väikeses riigis võib igaüks leida omale meelepärast.

Sähvikud: seitsmeteistkümnes kohtumine

Rääkisime televisioonist ja muljetest Anu Välbaga kohtumisel. Väga meeldis meie klubilistele, tema professionaalsus ja oskus inimesi avada.  Tegime kollektiivse jutu kasutades improteatri meetodit. Jutu pealkiri oli: televiisor on minu sõber. Lisaks arutasime  rühmatööna lapskuulsuste elu positiivsete ja negatiivsete  külgede üle.  Vaatasime Eesti lapskuulust Oliveri. Täpsustasime, milliseid saateid saab vaadata subtiitritega Eesti Televisioonis  ning milliseid saateid me üleüldsegi teame.

Sähvikud: 16. kohtumine

Kevade hakul on aktuaalsed nii reisimine, matkamine kui ka looduses ja loomariigis toimuv. On ju pere loomise aeg ja  nii tagasi tulnud linnud kui loomad on leidnud juba paarilised, kellega oma pojad ja järglased üles kasvatada. Rääkisime Eest rahvusloomast hundist ja kuulasime, mida Aleksei Turovski kommenteeris Võsa-Villemi kohta. Eeskätt muidugi on oluline, et one meie oma fauna – metsa ja võsa kaitsja ning hunt on väga perekeskne loom.  Turovski väitel on metsakutsu ellujääja ja see sobib ka eestlase loomusega.  Tegime testi: milline loom oled sina ja võrdlesime saadud looma iseloomustust ja ennast, kas vastab tõele.  Sähvikute seas on palju kaslasi ja tuegvaid isiksusi, üks hall hiireke ja üks ahv.

Saime teada, kes on imetaja, kes kiskja ja mitu erinevat liiki imetajaid on Eesti metsades. millised looma nimedega mehed-naised on olnud Eesti riigitüüri ja muude tähtsate ametite juures: Ilvesest- jäneseni ja Nugisest Kõutsini?

Järgmiseks korraks otsib iga klubiline huvitaav fakti mõne looma kohta ja esitab selle küsimusena kaasklubilistele, kes peavad pakkuma vastuseid.

Sähvikud: viiteistkümnes kohtumine

Mida on palju ja mida on vähe, mida on piisavalt ja mida meie linnas ei ole? Mida võiks rohkem olla. Arvamusi tuli seinast seina. Aga olime ühel meelel, et ikka veel ei ole piisavalt jalgrattateid, mänguväljakuid ja väikeseid poode.  Väga palju on kaubanduskeskuseid, kohvikuid, restorane ning vaba aja keskuseid, turiste ja inimesi.

Kogu  kohtumine kujuneski palju-vähe-piisavalt harjutamise tähe all ja jõudsime ka moeteemani. Harjutamine jätkus.

Milliseid riideid on meie rühma daamide garderoobides ja milliseid ei ole? Saime teada, et meie daamid eelistavad vaba aja riideid, üldse ei ole  kaasaegsete naiste riidekappides enam kasukaid ja üha vähe ja vähem  on kõrge kontsaga kingi ning pikki kleite.  Tõdesime üksmeelselt, et sellest on väga kahju, et  elu on muutunud nii praktiliseks, et eelmainitud riideesemetel on aina vähem ja vähem meie riidekappides kohta.

Sähvikud: neljateistkümnes kohtumine

Näitus oli värskelt meeles ja iga klubiline rääkis, milline pilt teda enim köitis ja miks.Rääkisime Eesti kunsti kuldaja värviküllastest maalidest  ja kunstnike mõjutanud õpingutest ja reisidest. Alustasime ka vähe, palju ja piisavalt ning mitmuse osastava meeldetuletamist ning kasutamist.  Aprillikuu  edasised kohtumised  on seotud rahvakunsti ja -pärimusega. Selle sissejuhatuseks rääkisime, mis on identiteet ja rahvapärimus ning milliseid pühasid Eestis me tähistame: nii riiklikud, kiriku- kui kalendripühad.