Kellukesed: kahekümne teine kohtumine

Kohtumise teemaks oli “Kokaklubi retseptiraamat”. Et olid palavad ilmad, siis oli kõikide küsimus, kuidas toitude-jookidega end jahutada. Nii hakkasimegi kohe nõuandeid ja retsepte jagama. Kuulsime palju rahvustoitude retseptidest ja toitude valmistamisest. Panime kokku ühise külmade ja tavaliste suppide menüü.

Jõudsime magustoitudeni ja Eesti rahvustoidu kamani. Kohvipausi ajal oli meil praktilist tegevust. Tegime ja jõime kamajooki, tegime ka magustoitu kamast. Kõigile maitses nii väga, et nad lubasid oma perele nädalavahetusel seda teha.

Kuna retseptide jagamisel tuli välja palju korduvaid grammatilisi vigu, siis kordasime lihtmineviku ja umbisikulise tegusõna vormide moodustamist. Nüüd sai iga õppija tutvustada teise retsepte, kasutades õigeid grammatilisi konstruktsioone.

Andsime soovitusi Tallinnas toimuva Euroopa koorifestivali külastamiseks. Jagasime oma kontserdimuljeid viimastest külastatud kontsertidest. Soovitasime külastada ka Eesti Panga muuseumi. Otsustasime kõikide soovil teha kolmapäeval ühise lisaõppekäigu sinna.

Kellukesed: kahekümne kolmas kohtumine

Kohtumist alustasime juba kell 4 Eesti Panga muuseumis. Klubilistel oli soov sellest kohas, kus nad varem pole käinud, rohkem teada saada. Oli väga huvitav, muuhulgas pakkus huvi näiteks see, et muuseumi 100-aastased vitraažid olid märtsipommitamise üle elanud. Samal ajal käis muuseumis dokumentaalfilmi filmimine. Kõik lubasid oma abikaasadega seda muuseumi veel kord külastada.

Meie kohtumise teema oli teater.  Alustasime ajurünnakuga, milliseid teatreid üldse teatakse, millises on keegi käinud või kuhu kavatsetakse minna, millised etendused huvi pakuvad. Suuremad Eesti teatrid olid kõigile tuttavad. Paljud on käinud Vene Draamateatris tuntud etendusi vaatamas. Soovitasime klubi liikmetele mitmeid huvitavaid etendusi Eesti teatrites.

Kohtumise teises pooles oli meie külaliseks Estonia Rahvusooperi lavastuste juht Silva Valdt, kes kirjeldas ooperite valmimise protsessi ja Estonia teatri koosseisu ja funktsioneerimist. Asjakohaseid küsimusi esitati palju. Oli näha, et teema pakub huvi. Meenutasime rõõmuga meie ühist teatrikülastust Draamateatrisse.

Kellukesed: viies õppekäik

Kunsti teema lõpetuseks toimus meil õppekäik KUMUsse, M. Sittowi näitusele. Olime kunstnikku tutvustanud juba eelnevalt ja nüüd oli õige aeg tema loomingut ka näha. Klubi juhendaja Aita oli ette valmistanud ning näitust ka varem külastanud, nii võttis ta giidi töö enda peale. Oli aega parajas tempos näitusega tutvuda ning saime peatuda ka sõnade juures, mis olid võõrad.

Näitus tekitas imetlust. Klubiliikmetele avaldas muljet, et Eestis on olnud nii maailmakuulus kunstnik. Vaatasime filmilõike, kus kunstiteadlased rääkisid, kuidas nad Sittow avastasid ja ka filmi, kus näidati maalide uurimist. Peale Sittowi käisime ka mujal KUMUs ringi ja vaatasime Eesti kunstnike maale.

Kellukesed: kahekümne esimene kohtumine

Meie puhkuselt tagasi tulnud klubilised rääkisid oma reisidest Ukrainasse, Taga-Karpaatiasse ja Poola. Reisimise teemaga me ka jätkasime. Tutvustasime puhkaeestis.ee portaali ja juhtisime tähelepanu parimatele Eesti vaatamisväärsustele. Toimus arutelu, mida külastada ja milliseid turismiobjekte soovitada. Lõbus oli tuttavate puhkekohtade äratundmine.

Koostasime sektordiagrammi teemal, millised takistused on meil ja meis endis, et Eestit paremini tundma õppida. Otsisime ja leidsime lahendusi, kuidas neid takistusi ületada. Leiti, et klubis käimine äratab huvi ja soovi ning jagab informatsiooni. Lõpuks kõlas ühine otsus, et kui on huvi, siis leiad ka informatsiooni.

Kellukesed: kahekümnes kohtumine

Eelneva tunni kokkuleppe kohaselt pidi igaüks oma lemmikkunstniku töödest rääkima. Seda tegid klubi liikmed meeleldi. Räägiti Šiskinist, Aivazovzkist ja Doržejevist (ühe klubilise nimekaim) ning Tretjakovi galeriist ja Ermitaažist.

Jätkasime Viiralti teemaga, mille käigus vaatasime Rein Raamatu filmi, mis oli tehtud Viiralti teoste põhjal. Pärast arutlesime filmi üle ja rääkisime sellest, kuidas see seostub tänapäevaga ning vaatasime Postimehest kunstiuudiseid “Eesti kultuuri edu Londonis”, kuhu Katja Novitskova näitus läheb.

Kuna kõik olid nädalavahetusel aias tööl olnud, siis läks meie tänane teema “Looduse varasalvest”, juba kohvipausi ajal sujuvalt käima. Loodusteema jätkus ka klassiruumis, kus ajurünnaku käigus tuletasime meelde Eestis elavate loomade, lindude ja kalade nimetusi. Loomade nimetuste juurde tuli otsida omadussõna, mis viis meid kirjanduslike võrdlusteni. Lõpuks laulsime laule Eesti rahvamuusikast, mis rääkisid loomadest ja lindudest. Mängisime Eesti rahvalikke mänge ja lugesime rahvalikke jutte loomadest. See kõik meeldis klubi liikmetele, emotsioon oli positiivne.

Kellukesed: üheksateistkümnes kohtumine

Tavapärane soojendusring oli huvitav: rääkisime meedia uudistest ning peatsest presidentide Trumpi ja Putini kohtumisest ning mida see võib kaasa tuua. Jälgime uudiseid ja räägime sellest ka järgmisel korral. Kedagi ei jäta ükskõikseks Venemaal toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Teemasse sulandumine toimus arutelu kaudu: “Mis on kunst?” Esitatud väiteid püüdsime ühiselt lahata. ‘Oli omapäraseid lahendusi ja neid oli huvitav kuulata.

Kohtumise teemaks oli “Pilk Eesti kunsti varasalve” ning me keskendusime J. Köleri ja M. Sittowi loomingule. Valmistusime KUMU näituse külastamiseks. Pooleli jäi E. Viiralti loominguga tutvumine – sellega tegeleme järgmisel kohtumisel.

Kaasakiskuvaks osutus tegevus, kus  klubi liikmed ise valisid pildi ja kunstniku, kellest rääkida, eestvedajad täiendasid siis klubi liikmete juttu. Sellest kujunes põnev ja sisukas arutelu, arvasid klubi liikmed kohtumise möödudes.

Kellukesed: kaheksateistkümnes kohtumine

Kohtumise teemaks oli meedia ja ajakirjandus. Rääkisime sel kuul olulisematest teemadest ajakirjanduses. Tähelepanu all oli ka üliõpilaste laulupidu “Gaudeamus”, lugesime ka Tartu Ülikooli ajakirjast pikemat artiklit laulupeost ning lugesime seda lõikude kaupa. Vaatasime videoklippi Gaudeamusest.

Üheks oluliseks teemaks oli vene teisitimõtleja kiri eesti keele õppimise kohta. Kirjas avaldas ta arvamust, et eesti keele õppimine on väga raske. Tema senine arvamus oli, et probleem seisneb venelaste soovis keelt õppida, kuid nüüd on ta jõudnud arvamuseni, et probleem seisneb ka eesti keele õpetamises.
Diskussioon läks väga ägedaks, klubi liikmed jagasid oma kogemusi, arvamusi ja seisukohti ning arvasid, et see ei olene ainult neist, vaid ka õpetajatest. Üks klubi liige leidis aga, et motivatsioon ei ole piisav.

Kohtumise teises pooles oli meil külaline, kes rääkis oma keeleõpingutest ja oma kohanemisest erinevates kultuurikeskkondades – nii Soomes, USAs kui ka Šveitsis. Ta jagas oma kogemusi vene keele õpingutest – ta läbib parajast tasulisi vene keele kursusi. Klubilised leidsid, et ka vene keele õppimine peaks olema eestlastele tasuta, et toimuks vastastikune lähenemine.