Tublid: üheteistkümnes kohtumine

Kohtumise teemaks olid jõulukombed ja jõulud. Uurisime, kuidas klubilased peavad jõule, kas nad peavad eesti või vene jõule või hoopis mõlemaid. Kuulasime ja laulsime jõululaule. Paljundatud oli laul “Püha öö”, “Tiliseb-tiliseb aisakell”, laulsime neid mõlemaid.

Jagasime tekste, kuidas peetakse jõule erinevates maades ning jutustas seda klubilistele. Samuti tutvusime tekstidega Eesti rahvustoitudest ja Tahma-Toomast, keda me peagi Vabaõhumuuseumis näeme. Jõulutoidud said kõigile tuttavaks. Mõnele klubilisele oli mulgipuder seni tundmatu toit.

Tublid: kümnes kohtumine

Kohtumise teemaks oli A.H. Tammsaare. Kõigepealt said kõik endale sententsid Tammsaare mõtteteradega ning kõik valisid endale need mõtteterad, mis meile kõige enam meeldisid. Siis lugesime katkendeid “Tõe ja õiguse” esimesest osast, selgitasime raskemaid kohti ning arutlesime selle üle, kuidas vanasti olid loomad olulisemad kui inimesed. Nii pidi Krõõt tõstma raskeid toope üle ukseläve, mis oli ehitatud väga kõrgeks kaitseks sigade eest. Seda kirjutades tugines Tammsaare oma ema saatusele, keda ta väga hindas ja armastas.

Rääkisime peatselt ilmuvast “Tõe ja õiguse” filmist ja vaatasime katkendeid “Pealtnägijast”, kuulasime katkendeid Tammsaare muuseumi kuraatori esitlusest. Vaatasime Vargamäe pilte ekraanilt. Rääkisime tolleaegsest kooliharidusest, taluelust ja hariduse andmisest gümnaasiumis ja ülikoolis. Tol ajal oli Eestis nii palju haritud inimesi nagu Tammsaare ja K.J. Peterson – see tekitas küsimuse, kuidas oli see võimalik ning kas see polnud siis tasuline. Selgitada tuli, et taluperest valiti kõige erksam, kes saadeti haridust omandama. Teisi õpetas ema kodus. Et leeriõnnistuse saamiseks tuli õppida lugema, siis oli kõigil lugemine selge.

Tublid: üheksas kohtumine

Seekordse klubi põhiteema oli ajakirjandus. Meil oli aga jäänud koju lugeda artikleid eesti identiteedist. Üks klubiline oli lugenud mitu artiklit Ott Tänakust ja tegi sellest pisikese kokkuvõtte. Samuti olid mõned klubilased saanud artikleid eestlaste identiteedist. Jaotusmaterjalidena jagatud teemalehed vajasid pikemat selgitamist, lisaks vaatasime veel YouTube-ist kaerjaani katket.

Peale kohvipausi olid jaotusmaterjalideks ajakirjad, mille seast klubilased valisid neile huvipakkuvaimad ja tutvustasid neid ka teistele. Kõige enam huvi pakkunud ajakirjad võeti koju lugemiseks kaasa, et artikleid ka järgmine kord tutvustada.

Tublid: kaheksas kohtumine

Kohtumise alguses vestlesime Estonia teatri külastusest. Seekordne teema oli eesti keelest ja Eesti meelest. Jagasime paljundatud lehed soome-ugri keelkonna hargnemisest. Rääkisime juba väljasurnud keeltest ja praegu veel eksisteerivast liivi keelest. Juttu oli ka Veljo Tormisest, kes on kirjutanud liivi keeles muusikalise tervikteose.

Juttu oli ka eesti keelest – esimesest luuletajast Kristjan Jaak Petersonist ja tema luuletusest eesti keelest, Juhan Liivist, kelle pintsak ehtis ka Estonia teatri fuajeed. Rääkisime ka laulupeost ja sellest, et nende kahe luuletaja tekstide põhjal on kirjutanud kuulus noor helilooja Pärt Uusberg teose “Igaviku tuules”. Klubilised said ka laulu sõnad ja kuulasime Pärt Uusbergi dirigeerimisel seda laulu. Klubilised said oma emakeeles esitada mõne lause laulust.

Tublid: seitsmes kohtumine

Meie seekordne kohtumine algas mardilaadal käidud iseseisva töö aruteluga. Räägiti ostudest ja jutuks tuli Setumaa ja setoaabits.

Seejärel oli selle korra põhiteema laulupidu. Grupitööna pidid klubilased ise teemat lahkama ja hiljem seda teistele ette kandma. Aplaus julguse ja oskuste eest preemiaks. Klubilistele olid jaotatud küsitluslehed, mida nad teiste gruppide esitluste järgi pidid täitma.

Kontroll jäi järgmiseks korraks, sest pärast kohvipausi oli plaanist tutvuda tekstiga Estonia teatrist. See teema oli päevakorral sellepärast, et järgmine üritus oli Estonia teatri külastus. Küsimustik loetu kohta oli siiski mõningaid probleeme tekitav. Klubiliste soovil käsitlesime ka eesti keele grammatika teemasid. Ilmselt oli see ka vajalik.

Tublid: esimene õppekäik

Käisime Mardilaadal. Mardilaat oli meie jaoks väga kirev ja värvikas sündmus. Osta oli palju ja ka süüa oli palju. Esinejad tutvustasid setu rahvariideid ja seda, kuidas üks setu noorik ennast riietab ning mis vahe on riietuses setu naisel ja tüdrukul. Täitsime töölehti ja pildistasime.

Tublid: kuues kohtumine

Seekordse kohtumise teema oli eesti rahvakombed ja mardipäev. Sõbralikus vestluses said eesti tähtpäevad meelde tuletatud. Arvutist oli mardipäeva õpetuse jälgimine üsna ajakohane. Seal oli ka mardipäeva laul, mida koos laulsime.

Kohvipausi ajal oli kõne all päevapoliitika. Klubilised olid teadlikud, millisesse erakonda läks Baruto ja millisesse Šmigun.

Pärast kohvipausi olid kõne all eesti käsitöömeistrite tegemised. Tikandid ristpistes ja ka pätid said oma kindla tähenduse. Jagasime ülesandeid mardilaadale minekuks ja leppisime kokku kokkusaamise kellaajad.