Keelesõbrad. Kahekümne teine kohtumine.

Kahekümne teisel kohtumisel püüdsime piiluda eestlase vaimuilma. Millesse on eestlased uskunud läbi ajaloo ning millesse usuvad nad tänapäeval? Kuiv statistika ütleb, et eestlased olevat üks kõige vähem religioossemaid rahvaid maailmas. Samas väidab eestlane väga harva, et on ateist. Milline see tõde eestlaste mõtteilma kohta siis lõpuks on?

Õpikutarkus väidab, et ajalooliselt kuulub Eesti luterlikku kultuuriruumi. Kui kaua see aga nii on olnud ning milline on eestlase seos muinasusundiga? Selgub, et lisaks ametlikule religioonile on eestlaste komberuumis üsna mahukas osa ka nähtustel, mida võiksime pigem ebausuks nimetada. Libahundid ja kratid, pisu- ja tulihännad on leidnud tee ka kirjandus- ja filmimaailma. Vaatasime lõike filmist “November” ning saime esmase sissejuhatuse sellele, milline võiks välja näha üks tõeline kratt.

Lõpetuseks jäi kõvasti realistlikum, nukravõitu huumoriga vürtsitatud Lembit Ulfsaki film “Keskea rõõmud”. Teemaks väga tavalised eestlased ning nende visa pürgimus otsida üles see miski või keegi, kes nende igavikulised mured ühe hoobiga lahendaks…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s