Pärlid: kuues õppekäik

… toimus laupäeval, 25. mail ja seekord viis teekond meid Tartusse. Pärast 2 tunni ja 15 minuti pikkust vihmamärga teekonda tervitasid Tartu ja ERM meid pilvede vahelt piiluva päikesepaistega. ERMi giid Krista Tõnnov tutvustas meeleolukalt ja asjatundlikult nii uudis- kui püsiväljapanekuid muuseumis. Uudistasime vabaduse süntesaatorit, laulupeo nurgakest, vitriine Johannes Pääsukese fotodega, Kukrusse emanda säilmeid, Raadi mõisa lugu jutustavate väljapanekuid ja loomulikult Eesti Rahva Muuseumi püsinäitust “Uurali kaja” , kust saime vastused põnevatele küsimustele soome-ugri rahvaste kultuuriliste ja mõtteilma seoste, aga ka keelte ja geenide kohta. Samuti andis väljapanek põgusa ülevaate soomeugrilaste tänapäevasest olukorrast. Pärast maitsekat ja maitsvat kohvipausi ERMi kohvikus külastasime Tagurpidi Maja, kus lustisime nagu põngerjad! Programmi viimane osa viis meid Tartu kesklinna. Jalutasime üle Raekoja platsi, vaatasime suudlevate tudengite purskkaevu, tutvusime ülikooli peahoone ja Gustav Adolfi kujuga ülikooli taga. Pärlid olid vaprad ning marssisid mööda “Aeglast surma” Toomemäele. Milline rohelus! Kui ilus ja rahulik seal oli! Uurisime toomkiriku varemeid, Karl Ernst von Baeri ja Kristjan Jaak Petersoni mälestusmärke. Enne koduteele asumist nautisime lühikest vaba aega ja Tartu “akadeemilist õhustikku”. Aitäh kõikidele headele inimestele tänu kellele see üritus toimus! 🙂 🙂 🙂

5 kommentaari “Pärlid: kuues õppekäik

  1. Suur-suur tänu kõigile nendele, kes tegid selle õppekäigu võimalikuks! Ma olen Tartus kolm aastat elanud ja ikka veel armastan seda igavesti noort linna. Iga kord kui mul juhtub sinna sattuda, siis ei jäta kasutamata võimalust nautida mööda tuttavaid tänavaid ringi kõndimist.

    ERMis olen juba enne kaks korda käinud, aga hea meelega käisin veel kord ära, ja sedagi ei tundu piisav olevat: see kahetunnine ekskursioon ainult hõrgutas, aga isu sellest täis ei saanud. Olgu mina kui tahes mitte-muuseumi inimene, aga ERM mingil kummalisel moel haarab mind siiski.

    Tagurpidi majas olen aga esimest korda käinud. Viltu põrandaga sain üsna kiiresti harjunud, isegi kerge pohmakas pärast eilset üritust töökaaslastega ei takistanud mind nautimast. Tundsin end nagu laps, pidin igale poole pugema ja nina toppima. Ja kindlasti ka pilte tegema. Kahjuks, me tegime kõik valesti – alles kodus taipasin, et pidi kindlasti lae peal istuva Ämblikmeest kujutama, see oleks kõige loomulikum välja näinud 🙂

    Vabal ajal jalutasime tüdrukutega Emajõe teisel kaldal, ja sealt naastes sattusime kohe turu ette. Erinevalt, näiteks, “Isa ja pojalt”, polnud turu ees paikneva sea peal mitte ühtki haljaks hõõrutud kohta. Otsustasime, et seda tuleb parandada, ja igaüks meie väikesest rühmast kordamööda ulatas käe ja paitas sea kärsa. See, muidugi, olukorda väga ei muutnud, aga äkki me oleme uue traditsiooni algatanud? 🙂

    Liked by 1 person

  2. Jah, kahekümne aasta pärast on läikima hõõrutud kärsaga sea kuju juures kindlasti tahvlike kirjaga, et Vlad ja tüdrukud algatasid siin selle püha ürituse anno Domioni 2019.

    Liked by 1 person

  3. Kirjutatud peab olema loomulikult anno Domini! Lähen nüüd välja ja kirjutan linnamüürile 100 korda õigesti: ANNO DOMINI! Minu arvuti on võtnud ette minu käest luba küsimata tähti muuta või juurde lisada. Pean kogu aeg valvel olema. Sic transit gloria mundi!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s