Keelesõbrad. Üheteistkümnes kohtumine.

Üheteistkümnendal kohtumisel tegime tutvust rahvakommete ja rahvusköögiga. Kõnelesime, millised on meie endi mälestused emade- vanaemade pühadetoidust ja usun, et porgandipuder, koduleib, omatehtud pelmeenid ja pirukad on aastakümneid hiljemgi meenutamist väärt ning küllap leiab kasahhi juurtega he edaspidi tee mõnessegi Virumaa kööki.

Eesti rahvuspühade aastaring on samuti seotud kindlate toitudega. Just-just värvisime kõik sibulakoortega mune. Jaanipäevaks on vanad eestlased ikka koduõlut teinud, mihklipäevaks oinaprae valmistanud ja jõulud algavad piparkoogilõhnast. Verivorsti ja pohlamoosi muidugi unustamata. Vastlapäeval käib ikka laual herne- või oasupp ning kuklid või pannkoogid. Ja ongi jälle käes lihavõtted…

Kokaraamatutest leidsime ka rea keerulisi väljendeid, mida koos lahkasime. Nüüd teame, kuidas täita nõu triiki või kuhjaga, kuidas vedelik sõelast nõrgub, tilgub või voolab. Küpsetada saab nii muredaid kui nätskeid leibu ja pirukaid ning toitu võib peenestada, hakkida, viilutada, rullida… Peaasi, et lõpptulemus endale maitseks.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s