Õnnelaupäev. Viies kohtumine.

Viienda kohtumise teemaks oli Eesti kirjandus. Ja alustuseks ei miski muu kui vana hea Tammsaare “Tõde ja õigus”. Täpselt nädala eest vaadatud film oli kõigil värskelt meeles ja juttu jätkus kauemaks. Rääkisime headusest ja kurjusest, tööst ja armastusest, süüst ja süütundest… Tõe ja õiguse juurest jõudsime märkamatult paralleelideni Tammsaare viimase, kõige mõistatuslikuma romaaniga “Põrgupõhja uus Vanapagan”. Kes oli neis lugudes õigupoolest hea, kes kuri? Ahvatles Ants Vanapaganat või Vanapagan Antsu? Kiusas Pearu Andrest või Andres Pearut?

Eks ole need küsimused pead murdma pannud mitut põlvkonda eestlasi ja nüüd siis ka Õnnelaupäeva klubirahvast.

Kohtumise teine pool oli poeetilisem. Tutvusime eesti luuleilmaga ja tõime publiku ette kaunid ning mõtlemapanevad luulekavad armastus- ja looduslüürikast ning mõtteluulest. Lugesime Hando Runnelit ja Ellen Niitu, saime kuulda, mida on Saaremaa poetess Debora Vaarandi kirjutanud sirelitesse mattunud Sinimägedest ja Utriast…. Pea need sireliõied Jõhviski lõhnama ei löö- hetkel on küll lumikellukeste kord teha tormi meie südames.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s