Pärlid: neljateistkümnes kohtumine

… toimus esimesel kevadpäeval, 21. märtsil. Alustasime päevakohaselt, kuulasime Uno Loobi esituses laulu “Kevad Kadriorus”. Seejärel siirdusime ka ise meenutustega Kadriorgu, Vilde majamuuseumisse nimelt. Meenutasime, mis kellelegi õppekäigust silma-kõrva jäi, kuulasime-vaatasime Vladi poolt kokku pandud Eduard Vilde “Minu isameie uueks aastaks 1927”. Rõhutas ju meie giid Ülle, et avastaksime Vildet kui naljameest. Edasi tutvusime Vilde jutuga “Minu esimesed triibulised” ja saime hakkama väikese lugemistalguga. Kohvipausi ajal sõime karaskit, millest oli vastlapäeval juttu. Parem üks kord ise proovida kui kümme korda arutada, mis asi see on! Kuna olime häälestanud ennast naljale, vaatasime ka telefilmi “Vigased pruudid”. Nagu 1870. aastal, Vanemuise asutamisajal, mängisid selles 1989. aastal valminud telefilmis naiste rolle mehed. Kõik olid üksmeelsed, et Andrus Vaarik ja Guido Kangur said osatäitmisega hästi hakkama. Kohtumise lõpetasime diskussioonirattaga, kus jutuks tulid Eestit iseloomustavad sõnad, Emakeele Seltsi aastakonverents, märtsiküüditamine, aprillikuu õppekäik jm teemad. Järgmisel kohtumisel räägime rahvuslikust käsitööst ja lappame ajalehti. Võtke kaasa oma näputöö esemeid või pilte nendest ning leidke üks köitev artikkel. Õnnelikku kulgemist kevadistel radadel!

2 kommentaari “Pärlid: neljateistkümnes kohtumine

  1. Kui me kord oleme Kreutzwaldi “Kalevipoega” meenutanud, ja ka Andrus Vaariku mängimist vaadanud, ei suuda ma kiusatusele vastu panna, jagada teise oma tehtud video, kus Andrus Vaarik mängib poisikest, kes loeb luuletust näärimehele. Näärimehe õnnetuseks, see luuletus on just “Kalevipoeg”: https://www.youtube.com/watch?v=q_TWtUC0vpw

    Tean, et see ei ole päris aus. Kuna see blogi on põhimõtteliselt ei ole midagi muud, kui meie Irinaga avalik kirjavahetus, ja mina olen selle video talle juba saatnud, siis peaks panema siia midagi uut.

    Mõtlesin, et oleks kasulik panna Katja poolt leitud viide Digar arhiivis hoidud “Minu esimesed «triibulised»” loole: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:128300/119649/chapter/3 – aga mina isiklikult eelistan PDF formaadis lugeda, seega pakun ka teist viidet, mis on minu meelest mugavam: https://www.luts.ee/e-raamatud/eestikeelsed/pdf/Eduard_Vilde_Minu_esimesed_triibulised.pdf

    Kusjuures, nüüd ma vist saan aru, kelle eeskujuga innustus Imre Kaas, kui kirjutas oma “Minu esimesed liblikad”. Ostsin selle raamatu täiesti juhuslikult – seda pakuti suure allahindlusega. Kui olen selle läbi lugenud, arvasin, et see on tegelikult väga hea lugu, aga kahjuks see jäi hiljaks: tänapäevaseid noori see enam ei huvita (ei ole piisavalt kaasaegne ega samal ajal ole piisavalt vanadest aegadest), aga niisuguseid eakaid inimesi, kes loevad noortele mõeldud kirjandust, on vähe. No olgu, seda parem mulle, sain raamatu jumalamuidu 🙂

    Ise raamatust kirjutama ei hakka, leidsin selle asemele ühe kiidava arvamuse selle raamatu kohta internetist: https://margitpeterson.blogspot.com/2018/01/minu-esimesed-liblikad-imre-kaas.html

    Liked by 1 person

  2. Aitäh Sulle, Vlad, oled suure töö ära teinud! 🙂 Lugesin selle KIITVA arvamuse liblikate kohta läbi ja panen raamatu ootelehele. Mingil ajal peab ju minulgi lugemiseks aega olema! Aitäh ka Sulle, Katja, et “Minu esimesed triibulised” operatiivselt internetist üles leidsid! 🙂 Usun, et nüüd on kõigil Pärlitel võimalus Vildega sina-peale saada. Kultuurimerel seilata on põnev, eks! Me nagu ehitaks praegu värvikirevat vitraaži oma kultuurihoonele.

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s