Jõhvikad: viies kohtumine

6. novembri teisipäeva õhtul rääkisime sellest, kui palju meenub eesti kirjandusklassikast. Kas koolipõlves oli midagi loetud, kas raamaturiiulis leidub mõni üksik teos, kas raamatukogu külastades nägid väljapanekuid või oled aktiivne raamatusõber ning huviga avastad endale imetoredat ilukirjanduse maailma.  Lugemine köidab siiamaani, sisustab ajaviidet ja rikastab mõtlemist.

Ei leidu vast ühtegi inimest, kes ei ole  Lutsu ja Tammsaare nime kuulnud. Kohtumisel rääkisime põhjalikumalt Oskar Lutsu elukäigust ja tema loomingust. Selle kirjaniku fenomen on esimesel pilgul seletamatu.

Tema esimene luuletus “Elu” on liigutav ja tõsine, kuid meie armastame Lutsu kui mitmekülgset isikut, naljaseent ja huumorimeest. “Kevade” jutustus koolielust Paunveres on rahvale südamelähedane ning on ta üle elanud kõik võimud ja kõik kirjanduslikud moevoolud. Milles seisneb selle pala võlu ja saladus? Ehk võib-olla selles, et see jutustus toob rõõmu ja nalja, et ta on lihtne ja arusaadav vanale ja noorele,  et me tunneme tegelastes ennast ära.  Me tutvusime Kevade katkenditega, kirjaniku naljakate ütlemistega,  meid ootavad Oskar Lutsu kustumatu loomingu filmipildid kinokunstis.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s