Jõhvikad: teine kohtumine

16.10 kohtumisel käis juttuajamine eesti muusikavarasalvest.

Sajandeid on inimesi muusika saatnud. Alates monotoonsest regilaulust, kus lauldes kirjeldati tehtavaid töid kuni mitmetahulise heliloomingu pildini tänapäeval.

Eestlasi nimetatakse laulvaks rahvaks. Koorilaulu peetakse eesti heliloomingu alguseks. Ajaloost on teada, et kihelkonnakoolidest õpiti hästi laulma vaimulikke laule, siis köstri, kiriku- või kooliõpetaja juhtimisel hakati jõudu proovima mitmehäälse muusikaga. Koorilaul oli eestlaste peamine muusikaline harrastus. Pikapeale kasvas siit üles üldlaulu- ja tantsupeo traditsioon. Asjaarmastajate kõrvale ilmusid ka professionaalid 19.sajandi lõpul, kes õppisid Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni.

Nimetagem ajaloo vältel muusika põhjapanevaid nimesid nagu Aleksandr Kunileid, Rudolf Tobias, Miina Härma, Veljo Tormis, Raimond Valgre, Eri Klaas, Neeme Järvi, Tiit Kuusik, Rein Rannap, Georg Ots, Gustav Etnesaks. Meie klubis tutvume aga lähemalt Arvo Pärdiga. Kust ammutab tema inspiratsiooni? Kas linnulennust, lehtede sahinast või savist lillepotist….

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s