Rebased: kahekümne teine kohtumine

toimus 10. juunil. Selle kohtumise teemaks oli pilguheit Eesti vaimsesse varasalve läbi usundite prisma. Rääkisime sellest, mida keegi meist usub ja jõudsime järeldusele, et alati ei pea oma veendumust pealkirjastama. Eesti ajalugu on alati olnud seotud ka religiooniga – iga uus vallutaja tõi kaasa ka oma usu. Paganlikud eestlased pidid alluma ristirüütlite mõõgale ja vastu võtma ristiusu, alates 18. sajandist püüdis ennast kehtestada õigeusk. Õnnelikud on need, kes religiooni kui filosoofiat on õppida saanud. Raske on käia Louvre’s või Ermitaažis piiblilugusid tundmata, samamoodi on võimatu  tõlgendada “Fausti” või “Meister ja Margaritat”. Paganlike eestlaste tähtsaim jumal oli Taara, venelastel aga Perun. Seegi fakt on mäletamist väärt. Meie sakraalehitiste kaunite vitraažide sünnilooga saime tutvuda filmi “Jagatud valgus” vaadates. Eestlaste muinasusundiga tutvusime põhjalikumalt Tartu Ülikooli doktorandi Tõnno Jonuks’i loengut kuulates. Vahva oli tõdeda, et ka teadlase loengust kumas läbi rehepaplik seisukoht: muinaseestlased püüdsid esivanemate kultuse läbi elava kogukonna elu paremaks muuta.

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s