Vikerkaar: kahekümnes kohtumine

Kuna festivalil “Head read” olime teiste kirjanike seas kuulanud Igor Kotjuhi luulet, siis alustasime Kotjuhi tekstiga, milles ta vaatab eesti keelt ja eestlasi kõrvaltvaataja pilguga. Igaüks sai rääkida ka sellest, mida näiteks tema kell või kõrvarõngad või prillid kõrvaltvaatajana meie igaühe elus näevad ja läbi elavad. Rääkisime Kotjuhi teksti põhjal ka eesti keele ulatusest: eesti keel kas laieneb, püsib praegusena edasi või ehk ka kaduda nagu saar vee alla.

Rääkisime ka sellest, mida keegi erinevatest uudistest hiljuti märganud on. Seekord tegime seda maade kaupa: uudised Itaaliast, Ukrainast, Venemaalt. Sealt edasi jõudsime “koju” ja tuletasime meelde seda, mida keegi meie kohalikest Eesti uudistest tähele pani. Krüptoraha kasvatamine ja kasutamine, ooperilauljad suveetendustes, kunst ja Instagram, riigipiiri märkimine Peipsi vetel, metsade lageraie, lillepotis hauduv part, öökuninganna õitsemine.

Peale lugemise saab ajalehti kasutada ka muusika tegemiseks 🙂 Seda meie ühisorkester tegema asuski. Kahes erinevas koosseisus sündis paberimuusika! Mängus oli rütm, helitugevus, emotsioonid ja fantaasia! Tagusime/lõime rütmi, rebisime, sahistasime, krabistasime, kortsutasime. Veel tegime vihma ja äikest, merelaineid, tuult ja tormi, tekitasime pealekauba kuuvalgust… Täielik tsirkus! Olime tublid tüdrukud ja poisid, avaldasime üksteisele kiitust!

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s