Õnnelaupäev. Kahekümne neljas kohtumine.

Ka Õnnelaupäeva klubi viimane kohtumine möödus töiselt. Kohal oli klubikülaline, kes tutvustas eesti keele õppimise võimalusi keelekursustel ning Töötukassa kaudu avanevaid keeleõppevõimalusi. Arutasime ka, missuguseid saateid ja saatesarju võiks keeletaseme säilitamiseks ja arendamiseks vaadata televisioonist nii otse kui järelvaadatavana, olenevalt sellest, millised on meie huvid ja tegevusalad. Edasi lehitsesime enda poole aasta jooksul kogunenud blogipostitusi, meenutasime ühiselt tehtut ja õpitut.

Seejärel saabuski aeg teha kokkuvõtteid ning kohale olid tulnud Tiit ja Anita koos lõputunnistustega. Üllatuseks olid aga kõikide lõputunnistustega kaasa saadud tänukirjad. Selgus, et Õnnelaupäeva klubi oli moodustanud ühe aktiivseima osalusega klubiseltskonna läbi aegade. Aga teisalt- mis seal imestada. Nagu tagasisidest selgus, oli õnne valem lihtne. Kuna Õnnelaupäeva klubi oli paljude osalejate jaoks meeldiv võimalus veeta vaba aega, arutades toreda seltskonnaga huvitavaid küsimusi, tuli seda võimalust lihtsalt kasutada! Pidulikuma osa lõppedes jäime ühiselt tordilaua taha aega veetma ning lõpp- punktiks oli korraldajatel ka tilluke üllatus- “Sõit pilvelaeval”. Õnnelikku reisi läbi eesti keele ja kultuuri maailma ka edaspidiseks!

Keelesõbrad. Kahekümne neljas kohtumine.

Viimane kohtumine algas ühise lauakatmisega. Kohvi- ja tordilauas meenutasime koos veedetud esmaspäevaõhtuid, tuletasime meelde ühiseid reise ja sedagi, millest vestlesime klubi külaliste Samueli ja Anneliga… Mälu värskendamiseks vaatsime üle ka oma klubi blogi. Seejärel sai igaüks kõnelda, mis klubi tegevustest iseäranis eredalt meelde jäi, mis aga üle jõu kippus käima. Selgus, et kõige lõbusamad olid tunnid, kus õpiti või kuulati uusi laule ning kõneldi lauljatest ja muusikast. Samuti meeldis kõigile kunstilootund. Iseäranis ereda mulje jättis raamatuillustratsioonide tutvustamine ning arutelu. Ja muidugi toiduteemad! Lisaks keeleõppele said klubiliikmed üksteiselt päriselus rakendamiseks kõvasti uusi ideid. Meeldisid ka reisiteemad. Eriti hästi jäid meelde tunnid, kus kõne alla olevaid paiku droonivideoga üle sai vaadata. Mõnedki paigad on tänaseks juba ka oma silmaga üle vaadatud, sest reisipisik osutus paljusid klubiliikmeid ühendavaks faktoriks. Üle jõu kippusid esialgu aga käima subtiitriteta filmid, pikemad raadiosaated ning teatrietendused.

Küllap jäi sinnakanti veel arenguruumi ning loodetavasti ei lõpe tutvus eesti keele ja kultuuriga koos värskelt saadud tunnistusega. Tundes meie klubiliikmete huvisid ning harjumusi, kohtume kindlasti paljudega veel tulevikuski kultuuriüritustel ning matkaradadel. Tuult tiibadese!

Õnnelaupäev. Kuues õppekäik.

Kuues õppekäik viis klubirahva Sinimägedesse. Ilm oli justkui loodud selleks, et võtta ette ühine pärastlõunane jalutuskäik mägedes, mis, arvesse võttes nende tegelikku kõrgust, on siiski pigem kolm küngast. Kõnelesime, kuidas ja millal need pinnavormid meie Põhja-Eesti üldiselt tasasele maastikule on tekkinud, milline on kohaliku maastiku eripära ning mis imelikul põhjusel on enam-vähem kõigile Eestimaa pinnal peetud sõdadele just see piirkond jalgu jäänud. Kõnelesime, kuidas mõjutas raudtee rajamine selle kandi elu ning milliseid kultuuritegelasi tossav auruvedur Korffi vaksalisse kohale tõi. Jalutasime läbi nurmede, kus kasvas põdrakanep, raudrohi, naistepuna, nõmm-liivatee…

Tagasi muuseumi juurde jõudes ootas meid majaperenaine Ivika, kes rajal räägitule lisas ka praktilisema poole- väljapaneku fotod, tekstid, ajaloolised esemed said tema abiga kindlasti hoopis laiema tähenduse. Juttu ja sisukaid küsimusi jätkus tagasiteelgi.

Õnnelaupäev. Kahekümne kolmas kohtumine.

Kahekümne kolmandat kohtumist alustasime tagasivaatega enda eesti keele õppimise eesmärkidele. Mida oleme poole aasta jooksul teinud ning kas tehtu on viinud ka muutusteni eesti keele oskuses ning kultuuri tundmises? Valdav enamik klubiliikmeid leidis, et muutus on toimunud kõnelemisjulguses. Vajalike ja kasulikena nimetasid klubiliikmed igasuguseid tööviise- vestlusringid, kus igaüks kindlasti sõna saab, rühmatööd ja -väitlused, aga ka juhendajate miniloengud ja klubis vaadatud ning analüüsitud filmilõigud. Ning muidugi ühiselt õpitud laulud!

Kõige raskemaks osutus ajalehetekstide lugemine ning kaaslastele tutvustamine. Et lauanurgal ootas analüüsimist pakk ajalehti, tegime seekord kannapöörde ja analüüsisime tekstide asemel hoopis pressifotosid. Mis on pildil ja miks just see foto tähelepanu köidab? Kas foto sobib ilmestama lugu, mille juurde ta kuulub? Pildivalik oli suvine, praktiline ja valdavalt positiivne, ulatudes nostalgiastaaride kontserdist tomatikasvatuse rõõmudeni.

Lõpetuseks jäänud vaba aega kasutasime veel ühe uue-vana laulu selgeksõppimisele. Mis saaks olla veel toredam, nostalgilisem ja suvisem kui “Suveöö” koos Jaak Joalaga?

Õnnelaupäev. Kahekümne teine kohtumine.

Kahekümne teise kohtumise algul tutvustasime klubirahvale külalist. Õigupoolest polnud külaline enamiku jaoks kaugeltki päris uus tuttav, kuna mõnegi klubiliikme jaoks oli Samuel tuttav juba ka raadioeetrist või teleekraanilt, veelgi tuttavam aga kolme klubi ühistelt õppekäikudelt Jõhvi kirikusse, Tartusse ja Toilasse. Kindlasti oli aga uus teema, millega külaline meid üllatas. Nimelt osutus Samuel kõige muu kõrval veel ka kirglikuks filatelistiks ning küllap suutis mõnegi seni margikauge klubiliikme filateeliausku pöörata.

Peale kohvipausi muutsime aga jututeemat. Mis lugu on õigupoolest eestlaste ja Jumala vahel? Kas eestlased kuuluvad tõepoolest maailma kõige vähem usklike rahvaste hulka, nagu väidab statistika, või siiski mitte? Eestlaste ja ristiusu keeruliste suhete juurest jõudsime ka muinasusundi ja iidsete pühapaikade temaatika juurde. Saime aimu, mis paik on muinaseestlaste jaoks Toonela ning mis roll on toonekurgedel, kuidas on kõige sellega seotud Kuremäe ning miks Kalevipoja haud just seal arvatakse olevat. Uurisime, kus asuvad meile lähimad pühad hiied ja ohvrikivid, tuletasime meelde Toila Pühajõega seotud uskumusi. Kõnelesime ka hiidudest ja haldjatest, näkkidest ja muudest muinasjuttudes kohatud tegelastest. Saime teada, mis on kratt, pisuhänd või puuk. Lõpetuseks sai lehitseda erinevaid raamatuid, kus eestlaste muinasusundit, pühapaiku, rahvakalendrit ning kaasaegsemaidki kombeid käsitletud.

Keelesõbrad. Kahekümne kolmas kohtumine.

Oma eelviimane kohtumine õnnestus meil veeta koos klubi külalisega, kes meie seekordset teemat- ajakirjandus- pikka aega seestpoolt tundnud on. Külaline Samuel jutustas meile nii sõltumatu ajakirjanduse kui ka kohalike valla- ja linnalehtede saamise eripäradest, oma tööst ja huvitavatest kohtumistest nii raadios kui televisioonis… isegi filmis.

Ajakirjanduse kuuülevaates jäid läbivateks teemadeks peamiselt suve ja puhkamisega seotud ettevõtmised ning siin oli hea võimalus ka Ida-Virumaad suurel ekraanil positiivses võtmes esitleda. Nimelt oli Kanal 2 Suvereporter pühapäeval kohal Narva-Jõesuus ning kajastas keelekümbluse sugemetega rahvamatka Merikülast Sinimägedesse.

Vestlus külalisega kujunes aga niivõrd põnevaks, et suutsime vaevu leida aega tillukeseks kohvipausiks. Nimelt oli Samuel võtnud kaasa kotitäie huvitavaid albumeid ja raamatuid. Kirgliku filatelistina suutis ta huvi tekitada isegi markide maailmast seni üsna kaugele jäänud kuulajates.

Kohtumise lõpetuseks leidsime siiski pisut aega, et heita pilk enda eesti keele õppimise eesmärkide lehele ning mõelda, kas järgmisel kohtumisel olemegi need eesmärgid päriselt täitnud…

Lootus. Kahekümne neljas kohtumine.

Teisipäev, 23. juuli jääb keeleklubi Lootus liikmetele, juhendajatele ning Tallinna esindusele meelde kui pooleaastase huvitava töö viimane kokkusaamine. Klubi tegevuse kokkuvõtteks täitsime tagasisidelehti, otsisime vastuseid lõbusa viktoriini küsimustele, jagasime tunnistusi ja maitsesime torti. Iga klubi liige sai anda oma emotsionaalse hinnangu meie tegevustele, meelde tulid õppekäigud ja teemavestlused. Eriti põnevad olid selle kokkusaamise kaks viimast tundi. Siin võib kasutada tuntud TV-reklaami sõnumit – ja juttu jätkus kauemaks…

Kena ja natukene kurb oli kuulda hilisel tunnil Jelena ja Olga sõnu: kas tõesti ei peagi järgmisel teisipäeval klubi kohtumisele tulema?

Klubi Lootus juhendajad Kai ja Samuel tänavad kõiki teisipäevaõhtusi vestluskaaslasi. Loodame, et ühegi klubiliikme teekond eesti keele ja kultuuri tundmaõppimisel sellega ei lõpe. Edu ja huvitavaid avastusi!