Jõhvikad: kümnes kohtumine

11. detsembri kohtumisel ajasime juttu toitumisest.  Alustasime vanasõnade osade ühendamisest ning arutasime nende aktuaalsust ka tänapäeval.

Naistele jääb aastaid  oluliseks küsimuseks, kuidas peret toita ja  mitte juurde kaalus võtta. Eesti rahvusköögis on rikkalikult esitatud vedelsupid ja kastmed, juurvilja- ja kalaroad, pudrud, magustoidud ja joogid. Mõnuga loetlesime neid ja lugesime väikest Eesti toidu leksikoni.  Vaatasime filmi, mis jutustas tervislikust kvaliteetsest toitlustamisest ning meenutasime oma lapsepõlve ja nooruse maitse eelistusi.

Ees on jõulud ning seapraad, mulgikapsad, verivorst, sült, marineeritud kõrvits, pohlamoos, piparkoogid ja hea õlu peaksid kindlasti iga eestimaalase laual olema.

Keelesõbrad. Neljateistkümnes kohtumine.

Neljateistkümnes kohtumine oli pühendatud käsitööle. Et kõigil oli jagada värskeid muljeid muuseumiööst Mihkli kirikus ning seal nähtud Jõhvi kihelkonna rahvariietest, vaatasime edasi ka rahvariiete temaatikat laiemalt. Tuttavaks said nii Põhja-Eesti sinised pikk-kuued kui lilltikandid ja Muhu pätid. (Muhu pätte oskame igatahes kindlalt eristada neist pättidest, keda rahvusvahelise sõnaga ka huligaanideks kutsutakse).

Uut sõnavara tarvitasime aga erinevate piirkondade rahvariiete pilte kirjeldades üsna osavalt. Kõnelesime ka käsitööst, mida kodus ise teha saab ning ajakirjade abiga jutustas igaüks mõne huvitava eseme valmimise loo. Parem- ja pahempidisilmused, soonikkoe, silmade kahandamise ja kasvatamisega tuleme varrastel kõik toime. Nüüd tuleme toime ka oma tegevuse kirjeldamisega või mustrilehe lugemisega eesti keeles.

Lõpuks vaatasime, kuidas käib kudumine kangastelgedel.

Lootus. Viieteistkümnes kohtumine.

Viieteistkümnes kohtumine oli pühendatud kunstitemaatikale. Et kohtumisele saabudes oli enamikul pea täis värskeid muljeid ja mälestusi muuseumiööl nähtust, kuuldust ja kogetust, alustasimegi rahvakunstist. Jõhvi kihelkonna rahvariided värskelt silme ees, tutvusime ka teiste kihelkondade eripäraste mustrite ja triipudega, lilltikandis sukkade ja Muhu pättidega- ega aja neid kindlasti segi pättidega, kes pimedas nurgataguses pahandust teevad.

Vaatasime ka, kuidas rahvariidemustrid ja iidsed motiivid saavad aluseks kaasaegsele kunstile, näiteks Anu Raua imepärastele sümbolmustrites vaipadele. Uut sõnavara kasutades jutustasime piltidel nähtud kostüümidest ning lõpuks tutvusime ka Eesti kunsti ajateljega, nihkudes iidsetelt teemadelt läbi sajandite kaasajani välja.

Pärlid: kahekümne kolmas kohtumine

… toimus 23. mail. Meil oli külas Liis Ermus EKI murdearhiivi spetsialist, kes tutvustas kõigepealt just valminud portaali MURDEKIIKER. Saime teada, et murde võib ära tunda häälduse, eriliste sõnade või põhitooni järgi. Tihti olid murrete piirid kihelkondadega määratletud. Liis tutvustas meile Mulgi ja  Saarte murret, Idamurret, Võru ja Kirderannikumurret. Oma jutustust illustreeris külaline helifailidega, kus tuntud murdekõnelejad, nagu Mari Põldmäe, Katta Lillehein, Ann Aaspõld jt jutustasid vanu lugusid. Pärast kohvipausi rääkisime aktuaalsetest päevasündmustest, tegime kokkuvõtte Eurovisiooni ennustusvõistlusest, kus ühtegi Pärlit edu ei saatnud, ning keskendusime renoveeritud laululava eilsele avamisele, kus osales lauljana ka eestvedaja Piret. Edasi võtsime vaatluse alla klubis osalemise tulemuslikkuse ja eneseanalüüsi. Lõpuosa pühendasime taas Dolores Hoffmanni elule ja loomingule ning rääkisime lõpuni eelmisel kohtumisel lõpetamata jäänud lood. Laupäevani, kallid Pärlid, kui toimub meie viimane õppekäik, seekord siiski õppereis, Tartusse! 🙂 🙂 🙂

Lootus, Keelesõbrad ja Õnnelaupäev. Kolmas õppekäik.

Kolmas õppekäik viis meid muuseumiööle Jõhvi Mihkli kirikusse. Sissejuhatuseks nautisime Ahtme kunstide kooli õpilaste võrratut kontserti, mis kirikuvõlvide all esitamiseks just sobilikuks timmitud. Tillukesed lauljad, viiuldajad ja isegi organist olid hästi harjutanud ning teenisid publiku sooja vastuvõtu.

Rahvatantsuansambel Gevi tutvustas aga Jõhvi rahvariideid. Triibuseelikud, käised, põlled ja tanud on igas kihelkonnas veidi omamoodi, tumesinised pikk- kuued aga Põhja- Eestis üleüldiselt tarvitusel.

Külastasime ka kirikumuuseumi ning vaatamata ülikitsal trepil tunglevale rahvamurrule jõudsid sihikindlamad klubilised ka kellatorni tippu. Pärast orelikontserti suundus osa rahvast Jõhvi linnapäeva õhtust programmi vaatama, osa aga koju või sõprade juurde õhtuseks Eurovisiooni-maratoniks valmistuma. Minu 12 punkti läheb muidugi Õnnelaupäeva klubiliikmele, kes kellatornis koos varsti-varsti sündiva titaga ära jõudis käia!

Õnnelaupäev. Kaheteistkümnes kohtumine.

Kaheteistkümnendal kohtumisel võtsime taas jutuks söögi- ja köögielu. Arutasime, mida huvitavat viimase nädala jooksul valmistanud oleme- kes tundis rõõmu uute retseptide katsetamisest, kes nautis aastkümnete jooksul täpselt väljatimmitud piduroogi.

Edasi tegelesime aga lauakatmise teemadega. Mis on prae- ja eelroakahvlid, kuhu käivad võinoad ja leivataldrikud, kuhu aga vee- ja veiniklaasid…

Kohtumise teisel poolel valmistasime aga kokaraamatute abiga ette põhjalikud peoprogrammid. Nüüd oskame jutustada, kuidas korraldada grillipidu või lapse sünnipäeva, isadepäeva, rahvuslikku õhtut või uusaastaöö peolauda. Peoprogrammid arutati läbi ning teame nüüd, kus tarvitada klimpe, kneedleid või struudlit. Lõpetasime mõnusas tujus Ruja “Õunalauluga”.

Lootus. Neljateistkümnes kohtumine.

Neljateistkümnenda kohtumise teemaks oli käsitöö. Koolipingist oskasime kõik meenutada sokikandade kudumist ja linikute heegeldamist. Päriselu oli aga käsitöö valdkondi tublisti laiendanud- klubiliikmed jutustasid, kuidas teha kommidest pilte, kimpe ja torte, kuidas tehakse vasktraadist ehteid, vahaküünlaid või kootakse lastele valmis ka mantlid. Õhtu pärliks oli aga klubiliikme Jurate stuudio külastamine, kus valmivad klaasvitraažid, keraamika, vilditud ja siiditrükis riided…

Videotelt vaatasime ka traditsioonilistel kangastelgedel vaipade kudumist (jajah, olen minagi lapsepõlves vanaema töö salaja ära pusserdanud, hiljem aga üsna kenasti vaibakudumisega hakkama saanud), rahvariidevööde põimimist ning mõnd mehelikumat käsitöödki.

Käsitööajakirjade abiga jutustasime nii klaasakendega linnumajade kui makrameetehnikas punutiste valmistamisest.

Lootus. Kolmeteistkümnes kohtumine.

Kolmeteistkümnendal kohtumisel jätkasime kokaklubi temaatikat. Teemakaartide abiga jutustasime kalaroogadest- mõned neist eksootilised, mõned kõigile tuttavad.

Seejärel muutsime pisut suunda ning vaatasime videoklippi, mis pühendas meid lauakatmise reeglitesse. Nüüd oskame lisaks lauakatmisele ka küsida ja vastata, kuhu asetada leivataldrik, kuhu dessertkahvel ja võinuga.

Pikemaks ettevõtmiseks kujunes kokaraamatute abiga temaatilise peo ettevalmistamine. Koostasime põhjalikud programmid, kuidas korraldada juubelipidu, lapse sünnipäeva, grillipidu või vabariigi aastapäeva vastuvõttu. Eks oli korraldajatelgi üht- teist kõrva taha panna- meedikute arvamus juubelitordist ei pruugi olla päris sama, mis kokaraamatu autoril…aga- pärast hirmsamate kalori- ja rasvapommide asendamist- said kõik peaolauad valmis.